„Praegune saagikuse ja mullaviljakuse tase tootjaid ei rahulda ning otsitakse võimalusi, kuidas olukorda parandada. Katsetatavad valdkonnad on nt erinevate biostimulaatorite ja mitmesuguste vahekultuuride kasutamine, uudsed valgurikkad söödakultuurid, looduslikud taimekaitsevahendid kartulikasvatuses jm. Loodame leida just parimaid kompleksseid lahendusi, kus ühed võtted toetavad teisi,“ ütles projektijuht Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. „Mahetootmine laieneb Eestis iga aastaga, samuti tootjate vajadus teaduspõhise info järele. Mahetoodangule turgu on: Eesti maheteravilja müüakse juba päris suures mahus ekspordiks, köögiviljast on koduturulgi puudus. Loodetavasti aitab projekt toodangumahtude kasvu kiirendada.“

„Oluline on see, et uudsete tehnoloogiate väljatöötamine toimub aktiivsete põllumajandustootjate kaasabil ning katsed toimuvad suures osas tootjate põldudel. See loob hea eelduse paremate lahenduste kiireks kasutusele võtmiseks igapäevases mahetootmises,“ ütles Väljaotsa OÜ agronoom Margus Ess, kes on ka üks peamisi projektiideede kavandajaid.

Klastri liikmeteks, kes ka ise katsete läbiviimises osalevad, on 16 maheettevõtet üle Eesti. Partneritena on kaasatud Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja Agri Partner OÜ. Tegevustesse on kaasatud ka rahvusvahelised mahepõllumajanduse uurimisinstituudid FiBL Šveitsist ja Organic Research Centre Suurbritanniast.