Talirüps on mahedalt kasvatamiseks hea seetõttu, et isegi tavatootmises ei puhita selle seemet, maakirbud ei tule ründama ja õitsemine toimub enne hiilamardika väljailmumist.

Lisaks on talirüpsi koristusaeg väga varajane, tänavu näiteks 13. juuli, ja see võimaldab kogu saagi koristusperioodi pikema aja peale jaotada.

“Talirüpsi külvasin maha 10. augustil. See on taimedele soodne kasvuaeg, nad lükkavad hopsti lehed laiali ja umbrohule pole ruumi,” räägib OÜ Juppi juht. Seetõttu pole ka umbrohuprobleemi ja Juppi mahedad rüpsipõllud said seemneks kasvatamise tunnustuse.

Lõpptulemusena andis viljelusvõistlusel osalenud maheda talirüpsi ‘Largo’ põld saaki 1,3 tonni hektarilt, ettevõtte keskmiseks rüpsisaagiks kujunes 1,1 t/ha. “See on rohkem kui tavaviljelusega rapsipõllul, kust saime vaevalt ühe tonni hektarilt,” imestab ka OÜ Taimistus ligi 500 hektarit tavaviljelusega hariv Mait Nõmmsalu.

Samas tunnistab ta, et palju oleneb ka ilmast. Rüps on vähenõudlikum ja talvitub paremini.

Eelmisel talvel tuli ju palja maa peale 20 külmakraadi. Sadakond meetrit maherüpsipõllust eemal võttis külm naabrimehe talirapsi ära, aga maherüpsil polnud viga midagi.

Maherüps toodab kasumit

“Mahe on riskivabam,” toob Mait Nõmmsalu välja ka maheviljeluse majandusliku poole. Tavaviljeluse puhul võid väetamised ja taimekaitse kõik õigel ajal teha ja sellele tuhandeid kroone kulutada, aga kui ilmataat on põllumehe vastu, siis ei pruugi head saaki ega ka tulude-kuludega nulli tulla.

Kui kõik läheb õnneks ja rapsisaak on näiteks 3 t/ha ja hind nii kõrge nagu tänavu, siis on intensiivne kasvatamine mahedast kindlasti kasumlikum.

Ka viljelusvõistluse tipud teenisid esikolmikus olnud rapsipõldudelt 16 000–17 000 krooni kasumit. See on kordades rohkem kui maherüpsipõllult.

Kui aga kokkuostuhind ei oleks mitte 6 kr/kg, vaid poole väiksem, siis oleksid sama kuludetaseme juures proportsioonid hoopis teised ja tavaviljeluse kasum kordades kasinam. Tavaviljeluse puhul on ju seemne-, väetamis-, taimekaitse- ja masinatööde kulu umbes 6000–7000 krooni hektari kohta.

Nõmmsalul läks seeme maksma 200 krooni, kuna puhtimata seeme on puhitust 2–3 korda odavam, lisaks mullaharimine koos külviga kokku tuhat krooni ja koristuskulud teine tuhat.

“Isegi kui saad pool tonni saaki, oled omadega mäel,” arvestab ta tänavusi kõrgeid rapsihindu meenutades.

Kusjuures maherüpsi eest oleks võimalik tavapärasest poole kõrgemat hinda saada. Kuna OÜ Juppi tegutseb mahedana teist aastat, on neil alles üleminekuaeg ja tänavust saaki ei saanud mahedana müüa.

Kuna rüpsisaak läheb suuremas osas seemneviljana müüki, on selle eest saadav hind kõrgem ja suurendab tegelikult ka kasumit. Lisaks saab mahepõllumees teistega võrreldes hektari kohta 1800 krooni rohkem toetust.

Väetada on kallis lõbu

“Taim vajab toitu ja neil, kellel on võimalik sõnnikut või virtsa põllule panna, tasub rüps igal juhul ära,” hindab põllumees. Talirapsi kohta arvab ta aga, et selle kasvuperiood on pikem ja toitainete vajadus suurem ning selle mahedalt kasvatamine ei pruugi igal aastal õnnestuda. Palju oleneb aastast.

Tegelikult oligi paar aastat tagasi mahepõllundusega tegelema hakkamine pärast kulude ja tulude kokkulöömist läbimõeldud otsus, tunnistab Mait Nõmmsalu. Kui 2007. aastal tõusid viljahinnad kaks ja väetisehinnad kolm korda, siis kahel järgmisel aastal olid viljahinnad nii madalad, et see tõmbas paljudel jalad alt.

“Kui vahepeal maksti rukkikilo eest 90 senti, siis ei olnudki muud alternatiivi kui mahedaks hakata,” tõdeb mees. “Tuleb vähemalt ots otsaga kokku.”

Mahedalt harib Nõmmsalu nüüd OÜ Juppis ja koos Tauno Tattariga OÜ Tammistu Agros kokku 1200 ha. Lisaks rüpsile kasvatatakse ka rukist ja kaera, kuna nende kultuuride puhul pole umbrohutõrjega nii suurt muret.

“Kaera puhul künname kevadel paar päeva enne külvamist,” räägib mees umbrohu vältimise nipist, rõhutades, et tähtis on seeme õigel ajal maha saada ja sellega mitte hilineda.

Tänavusest aastast on kohe ka näide olemas – lombikohtades, kuhu õigel ajal tehnikaga peale ei saanud, jäi külv hilisemaks, kuni maa tahenenud oli. Kaer oli seal nagu põhk.

Mahevilja võiks eksportida

Mait Nõmmsalu ütleb, et kogu aeg räägitakse mahetoidust, aga meil on maheturg siiski veel suhteliselt väike. “Kui Eesti Mahe müüb aasta jooksul 200 tonni maherukist, siis ainuüksi minul on see 200 tonni pakkuda,” lisab ta.

Nii tulebki otsida ekspordivõimalusi ja panna siinsete mahetootjate kogused kokku. Tänavu sügiselgi on saadetud teele laevatäis mahekaera.

Nõmmsalu toob välja kvaliteediprobleemi – mahetootjaid on palju ja vilja kvaliteet võib olla ebaühtlane. Tilk tõrva rikub aga kogu meepoti sisu.

“Eestis oleks kavalam kasvatada Eesti sorte, aga Läände müües tekib küsimus, mida sinna on mõtet müüa,” arutleb ta. Kvaliteedinõuded on ju igal pool erinevad.

“Meil suuremate mahetootjatega on plaanis leida turg,” räägib Nõmmsalu plaanidest. “Kui turg tekib ja tasuma hakkab, siis hakkavad ka tavaviljeluse mehed teistmoodi mõtlema.”


Indrek Keres, taimekasvatus-konsulent

Talivilju kannatab mahedalt kasvatada, sest kahjurid ärkavad siis, kui taimed on juba suhteliselt suured.

Rüps ei ole nii nõudlik kui raps, kuid talirüpsi kasvatatakse meil mahedalt väga vähe. Rukis ja kaer on enamlevinud mahekultuurid, kuid ka rüpsi võiks rohkem viljelda.

Maheviljeluse puhul ei saa taimed enamasti piisavas koguses toitaineid ja seetõttu jääb saak väiksemaks. Kardan, et tavaviljaga sama hinna eest mahevilja müües ei tasu selle kasvatamine ära.

Viljelusvõistlusest loe ka järgmisel nädalal ilmuvast ajakirjast Maamajandus.