Mahepõllumajanduse meetodid ja nende kasu keskkonnale

• Õigesti planeeritud külvikord: parandatakse mulla kvaliteeti, surutakse alla umbrohtusid, takistatakse haiguste ja kahjurite levikut, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, mitmekesistatakse toodangut (võimalik eelis turustamisel).

• Sõnniku, komposti ja haljasväetiste kasutamine: parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, suunatakse toitained ringlusse, parandatakse saagikust.

• Kattekultuuride kasvatamine: parandatakse mulla kvaliteeti, vähendatakse erosiooni ja emissioone õhku, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, välditakse tolmamist (parem õhu kvaliteet), parandatakse saagikust.• Vaheribade ja puhveralade rajamine: suurendatakse elurikkust, toetatakse kahjurite looduslikke vaenlasi, pakutakse looduslikele liikidele elupaiku, parandatakse vee kvaliteeti, vähendatakse erosiooni.

Mahetootmine vähendab põllumeeste kokkupuudet taimekaitsevahenditega

Lisaks sellele, mida sööme, peaks meid huvitama, kuidas on toit toodetud ja kuidas tootmisprotsessid inimeste tervist mõjutanud. Intensiivse tavapõllumajandusega piirkondades on leitud, et tõenäosus laste leukeemia jt haiguste esinemiseks on oluliselt suurem.

Mahetoidust on leitud enam tervisele kasulikke ühendeid

Mitmete maheviljade – nt tomatite, õunte, maasikate ja mustikate puhul on leitud kõrgemat mineraalainete ja fütotoitainete sisaldust võrreldes tavatoodanguga. Kuna mahelehmad saavad karjamaal kvaliteetset rohusööta, on mahepiimast leitud enam tervisele kasulikke ühendeid.

Erinevusi on leitud ka maheliha puhul. Kui töödeldud toidust rääkida, siis mahetöötlemise nõuete tõttu on tooted ehedamad, sisaldades ainult mahepõllumajanduslikke koostisosi ning valdavalt looduslikke lisaaineid.

Pikemalt saab mahetootmise eripäradest ja kasulikkusest lugeda Bioneer.ee-st.