Saadud nõuanne oli kvaliteetne, sest 72% seda kasutanutest rakendas soovitusi täielikult või suures osas. Mahetootjate rahulolu konsulentide ja teiste nõustajate tööga oli kõrge: 5 palli skaalal oli keskmine rahulolu hinnang 4,3 palli, rahulolevaid 84%. Nõustamine andis eelkõige kindlust ja julgust tegutsemiseks ning mõjutas ka majandustulemusi.

Mahesektori hinnangul saaks nõuandega abiks olla eelkõige mahetoodangu turustamise ja selle hinnakujunduse, tootmise ja töötlemisega seonduvate arengutakistuste, toetustaotluste tingimuste ja dokumentide täitmise ning seadusandlusega seotud küsimustes.

Nõustamise edasise korralduse kohapealt leidsid nii mahetootjad kui konsulendid, et nõustamine võiks toimida nii konsulentide kui ka muude nõustajate, sh teadlaste kaudu. Vaid sisendimüüjate suhtes oldi tõrjuval positsioonil. Peamine roll nõustamises võiks mahetootjate ja konsulentide hinnangul jätkuvalt olla maakondlikel nõuandekeskustel.

Mahetootjate valmidus nõuandeteenuse eest tasuda on pigem madal: kolmandik oleks nõus tasuma nõuandeteenuse eest aastas (toetuseta) kuni 50 €, viiendik 51-100 €, kuuendik üle 100 €. Enam kui neljandik mahetootjatest ei maksaks nõuandeteenuse eest midagi.

Uuringu viis Põllumajandusministeeriumi tellimusel läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Maist kuni oktoobrini kestnud uuringus osales 471 mahepõllumajandustootjat ja 74 konsulenti, kes andsid hinnanguid mahetootjatele vajalike nõuandevaldkondade, nõustamise kvaliteedi ja kasu kohta ettevõtjatele, samuti selgitati välja, milliseid muutusi ja arenguid oodatakse nõuandesüsteemilt tulevikus. Uuringu läbiviimist toetas Euroopa Liit.

Uuring "Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejate nõustamisvajadus" on alates 12. novembrist kättesaadav Põllumajandusministeeriumi ja Eesti Konjunktuuriinstituudi kodulehekülgedel.