Järgmine kultuur, mis võib Eesti külvipindades muutusi tuua ja senist suhteliselt tagasihoidlikku kultuuride valikut laiendada, on mais. Maisi kasvatati küll juba nõukogude ajal, kuid kampaania korras ja ebaõnnestunult, ning suurtootmise lammutamisega lõppes maisi kasvatamine 1990. aastate keskpaigaks pea täielikult.

Uute kiirekasvuliste hübriidsortide tulekuga on aga kasvupinnad hakanud vähehaaval taas suurenema ning viimase viie aasta jooksul on kasvupind isegi kahekordistunud: 1100 hektarilt 2200 hektarile.

Edaspidiseid arenguid võib kujutada ette naabermaades toimuva põhjal. Arvatavasti on ka oodata samu suundumusi. Taolistele arengutele aitavad kaasa sordiaretajate tubli töö senisest veelgi lühemaajaliste hübriidsete maisisortide aretamisel, mis meie põhjamaa tingimustesse veelgi paremini sobivad. Teine kasvupinna laiendamise põhjus on biogaasi tootmise areng, sest mais on olnud seni parim kultuur lägapõhiste biogaasireaktorite täiendtooraineks ja biogaasijaamade jäätmete ärakasutajaks põllul.

Tervikkoristusena siloks

Nõukogude ajal kasvatati Lätis maisi ligi 50 000 hektaril, kuid sajandivahetuseks vähenes pind 1000 hektarini. Viimase kümnendi jooksul on hakatud seda kultuuri uuesti avastama ning 2009. aastal oli kasvupind 9800 hektarit.

Enamasti kasutatakse Lätis maisi nagu meilgi silo valmistamiseks. Viimasel paaril aastal on mõni farmer seda ka teradeks koristanud, aga need kogused on veel väikesed. Teri on kasutatud seni otse loomasööda valmistamiseks, sest kuivatuskulusid ei ole olnud otstarbekas tekitada. Terade niiskus on olnud üldjuhul sobilik muljutult hoiustamiseks. Kombainil on kasutatud tavalist teraviljaheedrit, millega on koristuskaod soovitust suuremad.

Leedu maisipind oli 1990. aastate algul ligi 80 000 hektarit. 1998. aastaks vähenes see 3500 hektarini. Pärast madalseisu on pind järjest suurenenud ning ulatub nüüd ligikaudu 20 000 hektarini.

Suuremalt jaolt kasutatakse Leedus maisi tervikkoristusena silo valmistamiseks, kuid viimastel aastatel koristatakse üha enam ka kuivadeks teradeks. Koristatakse peamiselt tavakombainidega, ilma spetsiaalse heedrita, sest maisi kombainimine on seal alles uus võte ja pinnad väikesed.

Enam on levinud niiskete maisiterade kombainimine ning nende säilitamine muljutuna koos kindlustuslisandiga. Leedust on teramaisi ka Eestisse imporditud.

Maisi keskmiseks terasaagiks Leedus näitab 2010. a statistika 66,8 ts /ha ning kombainitud maisi pinnaks 7100 hektarit. Paljud põllumehed, kellel on eelmistest aastatest maisiga head kogemused, püüavad kasvatada seda selle mõttega, et valmistada ja säilitada muljutud söödamaisi. Kui suvel juhtub palju päikest ja soojust olema, ollakse valmis seda ka kuivaks teraks kombainima.

Kui Taanis kasvatati maisi 40 aastat tagasi vaid 6000 hektaril, siis sajandivahetusel juba 45 000−50 000 ning tänaseks 180 000 hektaril. Enamik sellest kasutatakse tervikkoristamisel silo valmistamiseks. Teradeks kombainitakse kuni 10 000 hektarit, sellest omakorda enamik säilitatakse muljutult söödaks. Tooraineks biogaasi reaktoritesse läheb ligi 5% maisist. Suurem osa sellest müüakse parema hinna tõttu Saksa biogaasitehastele.

Taanis oodatakse maisi kasvupinna laienemist ning usutakse, et järgmise 5−10 aasta jooksul see kahekordistub. Palju sõltub sealjuures sordiaretuse arengust.

Soomes on üksikud farmeritest entusiastid kasvatanud maisi juba aastakümneid. Kasvupind kokku on seni alla saja hektari. Uued hübriidsed sordid on andnud katsekeskustes häid tulemusi, kuid lähiaastatel nendele tootmispõldudel veel väga suurt kasvu ei ennustata. Kliimamuutuste jätkudes ollakse muutusteks valmis.

Miks pind suureneb?

Maisil on võrreldes teiste kultuuridega mitmeid eeliseid: väga suur energia kogusaak hektarilt; väga hea sileeruvus ning silo söömus; veiste seedimisele hästi sobiv “mööduv” (pool imendub vatsas, pool peensooles) tärklis; mais on väga hea mullaniiskuse ärakasutaja, kasvab hästi ka põuasemal aastal ja väiksema mullaniiskuse korral; mais on hea läga jt väetiste ärakasutaja; sel on Eesti tingimustes vähe taimehaigusi ja kahjureid; keemilist umbrohutõrjet on kerge teha; see on hea vahekultuur Eesti üksluises kultuuride valikus.

Lõuna-Euroopas tehakse silo kaks korda aastas: kevadel rohumaadelt talviste sademete arvelt ning sügisel maisist. Suved on seal nii põuased, et rohumaadelt teist või kolmandat niidet ei loodeta. Mais aga annab ka põuasel suvel korraliku saagi.

Seoses kliimamuutustega peame ka meie seda üha enam arvestama hakkama. Pikad põuaperioodid või kevadised öökülmad võivad osa rohumaade niidetest olematuks muuta, kuid mais on üks võimalusi ilmastikuolude mõju minimeerida.

Nõukogudeaegse maisikasvatuskogemuse järgi kardetakse maikuiseid öökülmasid ja mais külvatakse maha pärast kõiki teisi kultuure alles maikuu teisel poolel. Sellega jääb aga kasvuaeg lühikeseks ja haljasmass tuleb suure veesisaldusega. Eesmärk peaks aga olema võimalikult kõrge tärklisesaak, mille saab varajaste külvidega.

Uute kiirekasvuliste hübriidsete maisisortide noor tärganud taimik talub külma küllaltki hästi. Saku katsekeskuses saadud kogemus näitas juba 1980. aastatel, et maikuu esimeste päevade külv elas järgnevad mitmekordsed öökülmad üle.

Kokku oli tookord taimedel vaja taluda maikuu miinuskraade 5−6 korda. Sellest kõige madalam oli temperatuur ühel ööl –6,5 ºC. Taimed olid 3−4 lehe faasis. Külma toimel muutusid lehed kahvatuks, helekollaseks ja vajusid mullale laiali longu. Nädala jooksul aga toibusid sellest ja andsid augustis täisküpsed tõlvikud.

Sügisel täiskasvanud taimik aga ei kannata üldse miinuskraade. Kui tõlvikud on täisküpsed, pole külmast kahju midagi. Põllust lastaksegi esimesed öökülmad üle käia, taimede veesisaldus väheneb ja silo kvaliteet tulebki parem.

Kolm külvi Jõgeval

2011. aasta Viljeluspäevade Baltic Agro demodes külvati Jõgeva SAI katsepõllule maisi kolmel erineval ajal: varane külv samaaegselt suviteraviljadega maikuu esimesel dekaadil 5. kuu päeval; teisel dekaadil 16. kuu päeval. ja kolmandal dekaadil 25. kuu päeval. Sellel kevadel tugevaid öökülmasid ei olnud ning vastupidavust väga madalatele temperatuuridele ei saanud hinnata.

Kõik külvid pidasid kevadistele ilmastikutingimustele hästi vastu. Taimede algareng oli jahedal kevadel aeglane kõigil külvidel ning hilisemad külvid jõudsid soojas mullas arengus kaunis kiiresti varasematele järele.

Keskmise külviajaga taimik jäi oma arengus mõnevõrra nõrgemaks ja kasvult lühemaks, sest koos selle külviga tärkasid paljud lühiealised umbrohud, mis pakkusid maisitaimedele tõsist konkurentsi. Külvide erinevus oli näha veel 7. juulil. Mais kui soojanõudlik kultuur vajas kiiremaks arenguks päevasooja rohkem kui umbrohud, mistõttu viimased olid maisist tunduvalt kiirema arenguga. Samuti jätkus teise külvi umbrohtude jaoks piisavalt niiskust.

Varasel ja hilisel külvil umbrohud maisile nii suurt konkurentsi ei pakkunud. Varase külvi tärkamisel oli umbrohtusid jaheda ilma tõttu veel suhteliselt vähe ning hilise külvi tärkamise ajaks olid nad jõudnud tärgata ja maisi külvieelse harimise käigus hävida. Viimase külviajaga maisi tärkamisjärgsel ajal tuli Jõgeval suhteliselt vähe sademeid, mistõttu see külv oli kolmest kõige umbrohuvabam.

Umbrohutõrje peab toimuma õigel ajal ja olema kiire, sest mais ei talu konkurentsi umbrohtudega ja sellest sõltub kultuuri edasine kasv. Samuti peaks maisi kasvatamiseks valima vähem umbrohtunud põllud.

Varane külv oli jõudnud jaanipäevaks arendada välja tugevama ja võimsama juurestiku, jõudes suvesoojade saabudes arengus teistest tunduvalt ette. Valmimisajaks augustis jällegi erinevate külviaegade taimikud ühtlustusid ning silmaga hinnates ei olnud erinevused enam nii suured. Samas tulid erinevused välja laborianalüüsides kuivaine ja tärklise sisalduses.

Koristusajaks 14. septembril oli hiline külv kõige suurema taimemassiga, kuid see oli vesine saak: kuivaine sisaldus 27%. Varane külv samal ajal juba 35,8% kuivainega. Veelgi olulisem erinevus tuli välja tärklise sisalduses ja kogusaagis.

Hilise külvi tärklisesisaldus oli palju väiksem: 30,4% ja selle kogusaak 8,2 tonni, mis on 4,7 tonni võrra väiksem. Varane külv oli suure terasaagi aluseks.

Saaginumbrid olid Jõgeva põllul väga suured, sest lapid olid väikesed ja lagedal põllul. Tavatingimustes oleks olnud saak arvatavasti kolmandiku võrra väiksem.

Võrdlus ettevõttes

Raplamaa põllumajandusettevõttes Pae Farmer kasvatati 2011. aastal maisi 202 hektaril. Saagikuseks arvestati üle 45 t/ha, millest kadude mahaarvamisel võib arvestada söötmiseks 7350 tonni. See kogus on piisav, et tehtud ratsioonides kasutada järgmise aasta uue saagini.

Samas võrreldi erinevaid maisisorte ja jälgiti taimede arengut sügisel erinevatel koristusaegadel. Kuna eelmisel sügisel õigeid öökülmi ei olnud, sai pikalt maisi arengut jälgida. Üldjuhul aga ei saa loota, et mais sügisel pikalt massi juurde kasvatab: Eestis lõpetab maisi kasvu juba esimene öökülm kas augusti lõpus või septembri algul.

Lõuna-Euroopas kasutatakse maisi juures taolist võtet: lastakse öökülmal taimik ära võtta, lehed kuivavad helekollaseks nagu vanapaber ning terasid välja kombainima minnakse alles hilissügisel pärast kõiki teisi sügistöid. Meil on sügisilmad selle meetodi kasutamiseks liiga märjad ja tormised.

Kuivaine saagikus, mis määrati 12. ja 26. septembril, ei erinenud oluliselt. Vaid üks sort – ‘Abbot’ –, mis oli teistest pikema kasvuga ja algselt madalama kuivainega, suurendas septembrikuus saaki usutavalt.

Saagikuselt oli kõrgeim saak sordil 'MAS 09A' – 17,5 t/ha, mis osutus ka kuivaine protsendi järgi hinnates kõige lühema kasvuperioodiga sordiks. Kõige madalama saagikusega oli sort ‘Laricio’ – 12,2 t/ha.

Mais on teistest kultuuridest nii palju erinev, et selle väga heal tasemel kasvatamiseks on vaja ka spetsiaalset tehnikat. Kõrge tärklise- ehk terasaak saadakse piisavalt hõreda külviga, milleks on vaja spetsiaalset täppiskülvikut. Õige kasvutihedusega saadakse vähemalt kaks või rohkem tõlvikut taime kohta, tihe külv annab enam taimemassi ja vaid ühe tõlviku taime kohta.

Lisaks on olemas spetsiaalsed seadmed kasvuajal reavahede harimiseks ja lägaga lisaväetamiseks. Koristustehnika on samuti selline, mida ei ole väikeste pindade juures mõttekas endale muretseda, vaid on otstarbekas kasutada teenustööde pakkujaid.