Majandusmetsade puit mädaneb metsas
Maaülikooli teadlased on metsade juurdekasvu põhjal välja arvutanud, et Eesti metsaressurss lubaks aastas raiuda ja kasutada 12 miljonit tihumeetrit puitu. See “luba” on välja arvutatud ka puuliigiti.
Peaaegu lubatud piirini jõudis raiemaht aastal 2000, ent sellest alates on järjest kahanenud. Alates 2005. aastast on raiutud aastas pool või vähem kui pool optimaalsest raiemahust. Metsa jääb isegi küpset okaspuud, rääkimata lehtpuust, mida raiutakse optimaalsest mahust ainult 40%.
Kui majandusmetsa puit jääb kauaks metsa, hakkab ta kaotama oma kvaliteeti, kuni lõpuks laguneb. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktori asetäitja Enn Pärdi sõnul meie puuliikidest vast ainult mänd säilitab puidukvaliteeti kauem.
Mida vähem majandusmetsi raiutakse, seda vähem neid metsi uuendatakse, seda rohkem on seal üleküpsenud ja lagunevat puitu.
Eriti halvaks peavad metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse spetsialistid hall-lepikute olukorda, kümnete tuhandete hektarite viisi on üleküpsenud lagunevaid lepikuid.
“Kui kaasikute raiumine jätkub samas mahus nagu praegu, on meil aastaks 2040 vanu ja lagunevaid kasemetsasid 250 000 hektarit,” ütleb Enn Pärt.
Põhimõtteliselt on nii, et me tähtsaim taastuv loodusvara jääb suures osas kasutamata, metsatööstus kahandab tootmist, kütuseid toome sisse jne.
See kõik oli jutuks täna Eesti metsaseltsi korraldatud infopäeval, kus esinesid metsasektori eri lülide esindajad ja anti ka ülevaade värskest uuringust, mis kajastab Eesti avalikkuse metsa-arusaamasid.
Kuuldust selgus, et samal ajal, kui erametsaliit, metsatööstusliit ja Erametsakeskus teevad koostöös suuri pingutusi, et Eesti metsakasutust elavdada ja majandusmetsad korda teha, arvab avalikkus, et Eestis tehakse liiga palju lageraiet. Samal ajal, kui asjatundjate sõnul on meil metsi rohkem kui eales varem, arvab avalikkus, et Eestis jääb metsi järjest vähemaks.
