Mesilased vapsikute vastu
Hiljuti avaldas Venemaa uudistesait www.Lenta.ru lühikirjutise selle kohta, kuidas mõned mesilasrassid end vapsikute rünnakute eest kaitsevad. Seda uudist kommenteeris ka Venemaal ilmuv mesinike ajaleht “Ptšelovodnõi Vestnik”. Nimelt on Kreeka ja Prantsusmaa teadlased märganud küprose mesilastel (Apis mellifera cypria) väga omapärast kollektiivse kaitse taktikat, kuidas vapsikuid võita.
Kui küprose mesilased märkavad taru lähedal lendavat vapsikut, ründavad nad vaenlast mitmesajanõelalise lennusalgana. Aga vapsikut ei võideta mitte nõelte abil, vaid vastane lihtsalt lämmatatakse ära. Suur hulk mesilasi segab vapsiku lendamist, nii et see maha kukub, hunnik mesilasi tihedalt kukil. Mesilased ei lase vapsikut hingata, surudes ta mesilaskobara tihedasse haardesse. Sellega takistatakse vapsiku tagakeha liikumist ja ta ei saa õhku sisse hingata. Lisaks surutakse kinni vaenlase hingamisavad. Kui vapsikul ei õnnestu end lahti rabeleda, siis ta lämbub.
Üksikutel mesilasrassidel on tähele pandud veel üht huvitavat kollektiivse kaitse võtet, mida ründavate röövputukate, sh ka vapsikute vastu kasutatakse. Need mesilased on tavalisest kõrgema temperatuuritaluvusega. Suure hulgana rünnates ümbritsetakse vaenlane tiheda kobarana. Seejärel hakkavad mesilased intensiivselt soojusenergiat tootma. Seda seni, kuni temperatuur kobara keskel tõuseb nii kõrgele, et röövel saab kuumarabanduse.
Vapsikule on surmavaks temperatuuriks umbes 50ºC. Paraku enamikule mesilasrassidest on nii kõrge temperatuur samuti eluohtlik ja nemad ei saa seda taktikat vapsikute vastu kasutada. Nii et meie mesilates pole suurt lootust, et mesilased ise vapsikutest jagu saavad. Eks mesinik peab siis ümbruskonnas jõudumööda vapsikupesad kontrolli alla saama, et pahategijad mesilastele liiga ei teeks.
Teadet refereeris Aleksander Kilk
Allikas: Eesti Mesinike Liidu ajaleht "Mesinik"
