Mesinik: Linnades tuleks mesilasi pidada katusel
Mõne aasta eest tahtis noorpõlves mesilasi pidanud Eino Kaiko oma hobi juurde tagasi pöörduda. Mees mõtles pikalt, kas ja kuidas mesilasi uuesti pidama hakata.
Siis saatis poeg talle lingi Maalehe veebist, kus kirjeldati mesilaste katusel pidamist mujal ning Kaiko vaatas ka Youtube’i videosid. “See andis mulle hoogu ja indu juurde nendega uuesti tegelema hakata,” ütles mesinik.
Mesilased elavad nelja meetri kõrgusel kuuri katusel lõunapoolsel küljel. Tänavu oli tal neli korpustaru, igas kaks peret.
Eelmisel aastal katsetas Kaiko mesilaste katusel pidamist esimest korda, ent talve mesilased toona üle ei elanud. Põhjuseks polnud külm, vaid kuuri ventilatsioon ning kompressor, mis tekitavad vibratsiooni ja segavad mesilaste talveuinakut.
Katus on mesilastele hea lennuväli
Selleks talveks ta tarusid katusele seetõttu ei jäta, vaid viib need tuulevaiksesse kohta aia ääres.
Korpustarud võttis Eino Kaiko kasutusele, kuna need on kergemad ning nendega on lihtsam majandada. Samuti areneb seal mesilaspere paremini ning tootlikkuski on suurem.
“Olen oma mesilasi suve jooksul jälginud ja arusaamisele jõudnud, et neile meeldib katusel elamine,” kinnitas ta.
Kaiko sõnul on katusel pidamise üks suur pluss see, et mesilased ei häiri kedagi.
Nad tõusevad kohe õhku ning maanduvad samuti kõrgelt. Ühtegi naabrit pole nad seni seganud ning siseruumidesse ei ole ka tulnud.
Mesilaste tõugu ta ei tea, sest sai sülemi ühelt naabrilt. Kaiko tunnistas, et ega ta lootnudki mett saada, ent mesilased valmistasid kena üllatuse, korjates kümme kilo mett. “Mulle meeldib väga mesilastega tegelda,” nentis ta. “Ja kuulata suvehommikutel nende suminat.”
Ka on Kaiko kindel, et katusel tasuks mesilasi rohkemgi pidada. Eriti just alevikes ja linnades, kus ruumi vähem ning mesilased muidu häirima võiksid hakata.
Ise plaanib ta katusel olevat mesilat veelgi laiendada. Esimesse ritta mahub kolm taru lisaks ning tahapoole saab veel ühe rea tarusid panna.
Katusel pidamise puhul on kõige suurem roll ohutusel.
Mesilaste süstid aitavad seljavalu vastu
Tema enda katusel käimine on muudetud nii ohutuks, et allakukkumist pole küll vaja karta. Üles viiv trepp on käsipuudega ning katuse äärde on ehitatud piirdeaed.
Lisaks meesaagile on mesilastest kasu ka võitluses seljavaluga. “Lasen neil endale süste teha,” naeris Kaiko. Ta püüab valvurmesilased tikutopsiga kinni, paneb seljale ning laseb end siis nõelata. Paarkümmend sekundit valu nõelamisest ning seejärel kaob ka seljavalu.
Kaiko sõnul võiks Eestis mesindust veidi enam toetada, nagu näiteks Soomes.
Samuti on tema hinnangul kehvalt planeeritud praegune mesilaste arvelevõtmine, mida saab teha 15. maini.
Ta oleks soovinud oma mesitarud ka kirja panna, ent kuna talvel pered hukkusid ning uue sülemi sai alles juunis, jäidki nad üles andmata. Tema arvates võiks mesilasi registreerida nii kevadel kui sügisel.
