Mesinikud tõrjusid mürgised ained põllult välja

 (13)
Mesinikud tõrjusid mürgised ained põllult välja
Mesilaste suurenenud suremust seostatakse taimekaitsega, kuid kindlad tõestused selle kohta puuduvad.Foto: Arno Mikkor

Euroopa Komisjon otsustas kaheks aastaks peatada mesilastele ohtlike neonikotinoidide kasutamise taimekaitsevahendites, millega puhitakse seemneid ja pritsitakse rapsipõlde.

“Grupp mesinikke ja keskkonnaaktiviste suutis euroliidus seljatada ülivõimsad lobigrupid, kes töötavad suurkorporatsioonide teenistuses,” ütleb Eesti Mesinike Seltsi juhatuse liige Mart Kullamaa.

Selle tulemusena on alates tänavu detsembrist taimekaitsevahendites keelatud järgmised neonikotinoidid: tiametoksaam, klotianidiin ja imidaklopriid. Neid aineid sisaldavaid preparaate kasutatakse Eestis suvirapsi ja rüpsi pritsimisel, samuti seemnete puhtimisel.

“Neonikotinoidid on tugevatoimelised mürgid, millega töödeldakse seemneid näiteks rapsikasvatuses,” selgitab mesinik Tõnis Taal Lääne-Virumaalt.

Otseseid järeldusi pole välja toodud

Euroopas on vaieldud neonikotinoidide keelustamise üle mitu aastat. Euroopa toiduohutus-
amet (EFSA) viitab mesilaste suurele suremusele, mille taga nähakse ka pestitsiidide mõju.

ÜRO keskkonnaprogrammi uuringud toovad esile, et kui midagi ette ei võeta, võib mesilaste arv Euroopas väheneda 10 protsendi võrra.

Vahetult enne keelustamist protestisid mesinikud Londonis, häälekalt on nõutud pestitsiidide vähendamist ka mujal Euroopas. Veebipõhine Euroopa mesinduse suremuse küsitlus kogus üle 2 miljoni vastuse, sh ka Eestist, ning see edastati Euroopa Komisjonile.

Seotud lood:

Eesti Mesinike Selts koos Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu ja Saaremaa Meetootjate Ühinguga koostas oma arvamuse põllumajandusministeeriumile, nõudes samuti nende pestitsiidide keelustamist.

“Meie mesinike seltsid olid neonikotinoidide keelustamise poolt, samal ajal kui OÜ Bayer, Eesti Seemneliit ja põllumajandus-kaubanduskoda olid vastu,” ütleb Eesti Mesinike Seltsi juhatuse esimees Aleksander Kilk.

Poolt- ja vastuargumendid päädisid sellega, et meie põllumajandusministeeriumi esindajad jäid esimesel hääletamisel Euroopa Liidu apellatsioonikomitees erapooletuks, viimasel hääletamisel aga olid neonikotinoidide piirangute poolt.

Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu juhatuse esimees Jaanus Tull peab mesilasi Tartumaa neljas vallas, kus tegutsevad ka suurtootjad eesotsas Tartu Agroga. Tull selgitab, et pestitsiidide mõju on pika toimega ning otsest mõju ei osatagi välja tuua.

“Keemia mõjutused läbi taime on pika toimega, need nõrgestavad mesilasi. Kui mesilaspered jäävad aasta-aastalt nõrgemaks, siis seal on mitme teguri koosmõju,” räägib Tull.

“Me ei saa eraldi süüdistada ühtki põllumeest, ühtki mürki, sest katseid pole ju Eestis tehtud. Samas näitavad mujal tehtud uuringud, et neonikotinoidide mõjul nii mesilaste kui kimalaste emad enam nii palju ei munenud, emaseid koorus palju vähem,” selgitab Kilk.

Nõrgemad vahendid võivad olla kahjulikumad

“Nendele kolmele ainele pole head alternatiivi, kuidas rapsi ja maisi kasvatamisel taimehaigusi vältida,” selgitab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

“Kui see taimekaitsevahend keelustatakse, siis rapsisaagid kindlasti vähenevad. Tuleb hakata kasutama nõrgemaid preparaate, millega peab põlde mitu korda rohkem pritsima ja see võib keskkonda hoopis rohkem kahjustada,” arutleb teraviljakasvataja Madis Ajaots.

Ta näeb keelustamises pigem rohelise liikumise survel tehtud poliitilist sammu kui teadusuuringutel põhinevat otsust. Ajaots kasvatab ise rapsi 400 ha-l ja kinnitab, et nemad on kogu aeg pritsinud oma rapsipõlde öösel, et mesilastele mitte kahju teha.

Eriti pahased on Madis Ajaotsa sõnul aga Soome põllumehed. “Soomlased väidavad, et mesinikel endil on lestatõrje tegemata jäetud, aga nüüd süüdistatakse põllumehi,” vahendab Ajaots.

Eesti põllumajandusministeerium on otsustanud rahastada Eesti Maaülikooli uuringut, et teha selgeks, milline on taimekaitsevahendite tegelik mõju mesilastele ning milline on pestitsiidijääkide hulk põllult kogutud mees ja suiras.