Rästikul on kehv nägemine, kuid ta tajub hästi maapinnal sammuja poolt tekitatud võnkeid ning ohu korral püüab eemale roomata. Olen vahel marju korjates võtnud mingi toika kätte ning enne metsmaasikate või pohlamätta kallale asumist taon kindluse mõttes kaigast vastu maad, lootuses, et ussid eemale põgenevad.

Pikemalt saad leili ja rästiku kohtumisest lugeda Maalehe metsablogist.

Kas sina olet tänavu juba rästikut kohanud? Kuidas sa neile oma kohalolekust teada annad? Jaga meiega oma kogemusi kommentaariruumis.