Metsloomi masu ei kimbuta
Eelmises Metsalehes kirjeldas Pärnumaa Tahkuranna valla metsaomanik Raimo Saar, kuidas ta koer hundiga lausa kodu uksel võitles.
Eelmisel nädalal jutustas Raplamaa Märjamaa valla metsamees Mihkel Keskküla, kuidas tema koer läks metsaveerde oma tuuri tegema ja Mihkel ise koduõuel viie hundiga vaata et ninapidi kokku juhtus.
See toimus küll juba kevade poole.
Samas vallas elav Kalev Tihkan jutustas tänavu juulis oma hilisõhtusest kojutulekust, kui märkas põllul imelikult lonkavat metssiga, kes täpsemal vaatlusel osutus karuks.
“Loodus ei salli tühja kohta – kui inimesed lahkuvad maalt, tulevad metsloomad asemele,” ütles Tihkan hääletooniga, mille tõsidusest või pilast oli raske aru saada.
Toitu jätkub
Kõik meie kolm suurt kiskjat – hunt, ilves ja karu – elavad hästi, märgivad jahimeestele esitatud ülevaates metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseirajad Peep Männil ja Rauno Veeroja.
Kuigi eelmisel jahihooajal kütiti hunte rohkem kui tavaliselt (156), oli neid tänavu kevadeks seirajate hinnangul niisama palju kui 2008 kevadel. Eelmise aasta küttimismahu tingis huntide hea sigivus 2008 suvel ja hundikahjustuste (lammaste murdmine) järsk kasv.
Pesakondade arv 2007. aastaga võrreldes kahekordistus. Enamik kahjustustest pandi toime aladel, kus varem püsivat hundiasurkonda polnud.
Hundi arvukuse suurenemine oli eelmisel aastal kõige märgatavam Lääne-, Pärnu-, Harju- ja Järvamaal, aga näiteks Viljandi- ja Valgamaal ei täheldatud seda üldse.
Seirajad oletavad, et tänavuse jahihooaja küttimislimiit tuleb sama suur kui mullu (määraja on keskkonnaministeerium).
Ka ilveseid kütiti eelmisel jahihooajal üsna palju (150), uurijate arvates on arvukus siiski sellest hoolimata kasvanud.
Seirajad ennustavad, et uus küttimislimiit tuleb nüüd suurem.
Ilveste arvukust tuleks nende sõnul piirata eelkõige metskitsede pärast, kes on ilveste tähtis saakloom.
Kui ilveseid sigineb n-ö liiga palju ja metskitsi jääb liiga väheks, võib toidupuudus hakata mõjutama ka ilveste asurkonna seisundit.
Kütitakse rohkem, kuid läbimõeldult
Karusid kütiti eelmisel jahihooajal 37, mis on viimase kümne aasta kõrgeim näitaja. Kuigi küttimislimiit on iga aastaga kasvanud (aga kütitud on vähem, kui lubatud), on samal ajal suurenenud ka karude hulk. Sellepärast ongi nüüd juba alanud karujahihooajaks küttimismahtu suurendatud 60ni.
Jahti planeerides ja küttimismahtusid määrates arvestavad jahimehed alati ka kütitavate loomade soolist ja vanuselist struktuuri. Vajadust mingeid järske muudatusi seirajate meelest ette võtta ei ole.
Ent nad soovitavad varasemate aastatega võrreldes rohkem küttida metssiga, rebast ja kährikut.
Metssigade asurkonna sooline-vanuseline struktuur on nende meelest selgelt paigast ära, kui võrrelda loodusliku seisundi näitajatega.
Emiseid on palju ja nad on vanad, kulte on vähe ning nad on noored. Uurijate meelest tuleks rohkem küttida emasloomi ja vähem üksikult liikuvaid isasloomi.
Tagasi võiks nende arvates mõningal määral tõmmata metskitse küttimist. Kitsele on mõju avaldamas nii ilvesed, kes neid söövad, kui inimesed, kes on neid viimastel aastatel küttinud rohkem kui varem. Metskitsede arvukuse kasv on pidurdunud ning mõnel pool ka langenud.
Mis puutub suurkiskjatesse, siis näiteks hundi puhul ongi uurijad rääkinud asustuse ühtlustumisest ja sellest, et vaid läbirändajaks on ta jäänud aladel, kus suured n-ö tehno-kultuurmaastikud.
Võib-olla tulevikus uuritakse põhjalikumalt ka kiskjate ja inimeste asustustihedust ühel kaardil.
Kasutatud on metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna koostatud ülevaadet Eesti jahimeeste seltsile.
Töö leiab jahimeeste seltsi koduleheküljelt http://web.ejs.ee/.
Suurkiskjate jaht
- Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini tema tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil.
- Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. detsembrist 28. veebruarini.
- Hundile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades
1. novembrist 28. veebruarini.
- Eelmisel aastal pikendati kuu võrra hundijahihooaega, mis varem algas kuu aega hiljem. Enne novembrit ei ole soovitatud üldse jahiaega määrata, kuna noored peavad saama vähemalt pool aastat vanematega koos liikuda. Kui nad jäävad liiga vara omapäi, võivad neist saada hundid, kes jäävadki koduloomakarjades käima, kuna ei oska looduses hakkama saada.
- Iga saja vana hundi kohta on sügiseks 150 kutsikat.
- Iga saja vana ilvese kohta on sügiseks keskmiselt 55 kutsikat.
Allikas: jahiseaduse juurde kuuluv jahieeskiri, metsakaitse- ja metsauuenduskeskus
