Metssea vastu ei aita ussi- ega püssirohi
Harjumaal teravilja- ja kartulikasvatusega tegeleva ettevõtte Kose Agro juhataja Ralf Vilba nendib, et viimase kahe aasta jooksul on metssigade tekitatud kahju nii suureks läinud, et seda ei julge kokku arvestadagi. “Meie piirkonnas on kahjud väga ulatuslikud,” ütleb ta vaid. “Saake ja hindu arvestades on need üüratud.”
Ralf Vilba selgitab, et sead ei tuhni üles mitte üksnes kartulimaad, vaid himustavad ka nisu, eriti selle piimvahaküpsuse faasis, kui viljapea on pehme ja magus.
Pelgalt paugutamine ei aita
Ralf Vilba selgitab, et metssiga keerab maa segamini, muutes selle kasutuks. “Tuhnib, hammustab mugulad pooleks ega söögi korraga väga palju. Rikub põllu ära, kartulid kasvavad ebardid, rohelised. Kust siga üle käinud, sealt pole sügisel saaki võtta.”
Kohati on laastatud 10, vahel 20% nisu- või kartulipõllust, teinekord on tehtud põldu poole hektari suurused laigud. Vilba sõnul teevad kõige suuremat kahju põrsastega emised.
Nisupõldudel on kahju kohati sama suur nagu kartulipõldudel. “Kui arvestada, et nisusaak on keskeltläbi viis tonni hektarilt ja realiseerimishind 200 euro kanti, võib hektari pealt saamata jääda 1000 eurot,” rehkendab Vilba. “Ühest kuuehektarisest nisupõllust oli hävitatud pool.”
Kose Agro juhi arvates on sigade rohkus viimaste lumerohkete talvede ja populatsiooni liiga suureks paisumise tagajärg. “Kartulis käisid nad ka enne, aga mitte nii ulatuslikult,” nendib ta. “Riik on veeretanud probleemi lahendamise jahimeeste õlule, aga jahimeestel on igapäevaelu kõrvalt raske pidevalt põlde valvata. Niisama paugutamine ei aita.”
Samuti on Vilba hinnangul naiivne arvata, et põllumehed suudaks kõiki oma põlde loomade eest tarastada, sest tarastada tuleks sadu kilomeetreid.
“Sead jooksevad ja tallavad vilja maha,” kinnitab Kose Agro kombainer Kailo Järve, kes näeb loomade laastamistööd vahetult. “Sead ja vesi on selle aasta nuhtlus.”
Lõhnalipud ja inimhais
“Metssead pööravad iga päev maisipõllus,” räägib Pajusi ABFi juht Lembit Paal. “Vett on sadanud nii palju, et neil pole vajadust põllust välja joomagi tulla!”
Ka Tartumaa Haage Agro OÜ juht Andres Härm peab kõige suuremaks sigade tekitatud kahjuks maisi hävitamist. “Sead teevad maisipõllul lausa lageraie,” nendib Härm.
Igal kevadel püstitavad Haage Agro töömehed maisipõldude ümber kahe traadiga elektrikarjuse. “See hoiab olukorra kontrolli all, aga sead tulevad sisse ikka,“ räägib Härm. “Põrsad lähevad alt läbi ja emis tungib järele.”
Üheks lahenduseks peab Härm koostööd jahimeestega, aga kuna siga on ööloom, on temaga raske võidelda. Varsti algab Haage Agro põldudel maisikoristus, siis on täpsemalt näha, kui suur on kahju. Sead armastavad tegutseda ennekõike põllu keskel ja äärtest on kahjusid raske hinnata.
Tänavu kasutati Haage Agro põldudel preparaati nimega Anti-bissan, mis moodustab oma lõhnaga loomade alateadvuses inimese kujutise ja sunnib nad põgenema. See on vahend vareste, metskitsede, metssigade, röövlindude, nugiste, rebaste, muttide ja leethiirte peletamiseks. Sellega saab põlde kasta, taimi pritsida ja riidest lappe immutada, et neid lõhnalippudena kasutada.
Põhimõtteliselt on preparaat ju hea, kuid tänavu suvel polnud sellestki abi.
“Sel aastal tuli palju vihma ja see aine peletusvahendina kaotas kiiresti mõju,” tunnistab Andres Härm. Haage Agros kasutati seda peletusvahendit nii, et tehti pritsiga maisipõldudele tiir peale. “Kuivemal aastal oleks see kindlasti tõhusam.”
Kose Agro põldude äärde on püstitatud meetrikõrgused tikud, mille otsa on kinnitatud lahusega immutatud lapid. Ent ka Kose Agro juht nendib, et vihmad pesid preparaadi kiiresti maha ja seetõttu ei vabastanud see põlde sigadest täielikult. “Tulevad ikka, aga vähem,” nendib ta.
Eestis liiga palju
- Metssigade küttimine 2011. aasta jahihooajal oli minimaalsest küttimismahust veidi väiksem (94%), kuid märksa suurem kui 2010. aastal.
- Metssigade asustustihedus Eestis on endiselt kõrge ning metssigade poolt põllumajandusele tekitatava kahju vähenemist 2012. aastal ei ole põhjust oodata.
- Märgatav asurkonna suurenemine on jahimeeste hinnangul aset leidnud Saare-, Hiiu- ja Võrumaal ning langus Valga-, Järva-, Jõgeva-, Lääne- ning Pärnumaal.
- Võrreldes 2011. aastaga, on 2012. aasta ruutloenduste jäljeindeks suurenenud Eestis keskmiselt ca 23% võrra.
- Suurimad jäljeindeksi muutused on aset leidnud Rapla- ja Lääne-Virumaal – üle 50%.
- 2012. aasta talve võib aga pidada üsna tavapäraseks ning enamasti see metssigade liikumisele eelmiste aastatega võrreldavaid takistusi ei tekitanud.
Allikas: Keskkonnateabe Keskus, “Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2012”
