Metsseauputus jätab nii mõnedki põllud paljaks
Kui sajandivahetusel loendati Eestis 10 000–11 000 metssiga, siis nüüd on nende arv suurenenud kaks korda või enam, kirjutab Eesti Päevaleht. Isegi kütitud loomade arv, mis on küündinud üle 20 000, pole toonud põlduritele leevendust.
Mittetulundusühing Eesti Kartul ühendab enam kui 30 kartulikasvatusega tegelevat firmat. Kui kartuliühingu juhatuse esimees Kalle Hamburg kuuleb sõna "metssiga", järgneb ülimalt tungiv sõnavaling. Põhisisuks see, et riik on jätnud oma ulukid saatuse hooleks. Ja nüüd nad peremehetsevadki kartulipõldudel.
"Kui minu lehm läheb võõrasse vilja, pean ma kahju kinni maksma, kartulikasvatajatele ei hüvita kahju keegi," selgitas Hamburg. Ta lisas, et kui seni on igaüks oma kahju vaikselt ära kandnud, siis tänavu kavatsetakse metssigade tekitatud kahju kokku lugeda, et emotsioonidele oleks ametnikega väitlemisel toeks arvud. Hamburgi sõnul pannakse suuri lootusi ka jahimeestele.
Praegu korraldab metssigade küttimist keskkonnaamet, mille metsaosakonna juhataja Jaanus Kala rääkis, et kui paljude ulukiliikide puhul on määratud suurim lubatud küttimisarv, siis metssigade puhul pannakse aina enam rõhku miinimumarvu täitmisele. See tähendab, et igas jahipiirkonnas peab kindlasti sigu küttima, ja mitte mingil juhul alla normi.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna spetsialist Kaarel Roht lohutas, et metssea-uputus on praegu kogu Euroopa probleem. "Saksamaal rüüstavad nad juba linnaparke," teadis ta. Kõige tõhusam seatõrje on märksa suurem emiste küttimine.
