Peaminister Taavi Rõivas lubas mõlemad valitsuse istungile kaasa võtta ning vastas põllumeeste muredele omapoolse seisukohaga.

Ta möönis, et piimandussektor on raskes seisus ja teadis ka põhjusi: Venemaa kehtestatud sanktsioonis Eestile, mille tõttu eksport Venemaale on langenud 48 miljoni euro võrra, sanktsioonid ka Leedu vastu, Hiina nõudluse vähenemine ning Euroopa kvoodipoliitika lõpp, samuti dollari kursi muutus euro suhtes.

Ta ütles ka, mida saab teha riik, et kriisis olevat piimandussektorit toetada. Esiteks tõi ta välja, et Euroopa Liidu otsetoetused tõusevad aasta-aastalt.

„Täna on valitsuskabineti nõupidamine, kus arutame ka täiendavate riigipoolsete kriisimeetmete rahastamist, suunates need otse piimatootjatele,“ lubas Rõivas. „Maksumaksja raha on piiratud, seepärast soovime, et see oleks suunatud võimalikult täpselt.“

Peaminister luges ette ka varem kõneks olnud abinõud.

„Toetame investeeringuid, et Eesti piimatoodete lisandväärtus suureneks ja et neil oleks pikem säilimisaeg.

Kõige suurema mõju ja pikemaajalise toimega abinõu oleks aga leida Eesti piimatoodetele tee uutele turgudele.

Teame, et Eesti toodab piima 1,7 korda rohkem kui ise joome, järelikult tuleb leida häid turge, kus oldaks valmis Eesti piimatooteid tarbima. Just praegu on maaeluminister Hiinas, et luua võimalused Eesti piimatoodete pääsuks Hiina lettidele. Kaks nädalat tagasi olin mina Jaapanis sel teemal vestlemas.

Need sammud idamaadesse ei lähe kergelt, aga olen veendunud, et kui sealt saame lepingud, on Eesti piimasektoril suur tõenäolisus ellu jääda.

Tahan kasutada ka võimalust kutsuda üles Eesti inimesi teadlikult tarbima Eesti piimatooteid, samuti ka Eesti sealiha, linnuliha ja teraviljatooteid. Kui ise joome piima ja tarbime piimatooteid, siis anname oma väikese panuse Eesti piimasektori jätkusuutlikkusele,“ rääkis peaminister.