Miks lambakasvatajad jahimehi ründavad?

Neljapäeval, 12. jaanuaril Tartus peetud hundiseminaril püüdsid erinevad osapooled leida lahendusi, kuidas hundid, lambad ja inimesed saaksid koos eksisteerida, kirjutab Saarte Hääl.

Hundi ja lamba konflikti lahati Tartus Eesti looduseuurijate seltsis hundiuurijate, keskkonnaametnike, lambakasvatajate, loodusemeeste ning ka teema meediakajastuse vaatepunktist lähtudes.

Seminari modereerinud Marek Sammul Eesti maaülikoolist tõdes, et ühel hetkel kasvab hundi ja lamba konfliktist ülitõsine inimestevaheline konflikt, kus osapooled kannatavad mitte ainult rahaliselt, vaid ka vaimselt. “Kui lambakasvatajad hakkavad ründama jahimehi või looduskaitsjaid ja vastupidi, ei räägita enam sellest, et hundid murravad lambaid. Siis püütakse selgeks teha, et ühed inimesed kaitsevad ilmaasjata hunti ja teised ei tea loodusest mitte midagi.”

Looduseuurijate selts kutsus erinevate huvirühmade esindajad Tartusse kokku just Saaremaa sündmustest ajendatuna. Kui keskkonnaametis registreeriti tunamullu Saaremaal vaid kaheksa huntide murtud lammast, siis mullu jättis võsavillemite lõugade vahel oma elu 134 villaandjat. Miks murti lambaid mullu pea 17 korda rohkem? Sest lambakasvatuse mudel on muutunud, karjad suured ja karjamaad inimasustusest kaugel. Viimased kaks karmi talve on aga hundi looduslikku toidubaasi tõsiselt kahandanud.

Pikemalt saab seminaril räägitust lugeda SIIT.

Tänavusest esimesest eile Saaremaal peetud hundijahist võttis osa ligi sadakond jahimeest. Leisi vallas õnnestus neil lasta kaks emahunti.