Kiri ministrile

Päev enne esimese oksjoni tähtaega lähetas Eesti Jahimeeste Selts keskkonnaminister Keit Pentusele tegevjuht Tõnis Kortsu allkirjastatud kirja, kaheldes, kas RMK enampakkumised on ikka kooskõlas seadusega.

Eestis tohib suurulukeid küttida jahipiirkondades, mis on vähemalt 5000 ha suurused. RMK pakub aga suurulukite jahilubade müüki hoopis väiksematele aladele – tervelt 22 jahiala on väiksemad kui 5000 ha, väikseim neist 670 ha. Pealegi jahiseadus mõistet “jahiala” ei tunne.

Jahimeeste selts avaldas veel arvamust, et enampakkumise võitjatega sõlmitavate lepingute pikkus, üks aasta, on lubamatult lühike ja võib tekitada loodusest võtja mentaliteeti, mis ei sobi tänapäeva Eestisse.

Peale selle oli kirjas küsitavusena välja toodud asjaolu, et ajal mil metskitse arvukus on väga alla läinud, nii et kohati neid enam üldse ei liigugi, seadis RMK möödunud jahihooajal ikkagi enampakkumise võitjatele metskitsede küttimise limiidid.

Ministrilt küsiti, kas RMK on käitunud õiguspäraselt ja heade jahitavade kohaselt.

Ministri vastuses on öeldud, et väikeste jahialadega pole RMK seadust rikkunud. Jahiloale märgitakse piirkond, kus jaht on lubatud ja “sellest tulenevalt on jahipiirkonna kasutajal õigus väljastada jahiluba ka teatud osale jahipiirkonnast”.

Kõik on korrektne

Probleemi ei näe minister ka lühikestes lepingutes, kuna jahi-ulukivaru arvestuse kohustus jääb RMK-le kui jahipiirkonna haldajale. Ülevaade on olemas, kuna ulukiseiret teevad seal ka RMK töötajad.

Oksjonivõitjate tegevuse üle on piisav järelevalve.

“Kokkuvõttes kinnitame, et RMK jahipiirkondades toimuv jahilubade müük on korrektne ning vastavuses meie õiguskorraga,” märgib keskkonnaminister.

“Eesti jahinduspoliitika on tekitanud tuhandeid nn maata jahimehi. Tekkinud terav jahimaade kasutusvõimaluste defitsiit on tulenevalt jahiseadusest RMK leevendada,” põhjendas RMK valikuid jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste.

Enampakkumisteni jõuti ta sõnul, kui otsiti moodust, kuidas pakkuda võimalikult paljudele jahipidamise võimalusi.

Muu hulgas tuli arvestada, et need võimalused oleks sellised, kus eri jahiseltskonnad üksteist segama ei hakkaks. Lõpuks jagati jahipiirkonnad 3–13 alaks, mille vahel kogu jahipiirkonna küttimismaht ära jagati.

“RMK pani jahipiirkonna osadele nimed ja kutsub neid jahialadeks. Nagu keskkonnaministeerium oma kirjas märgib, see jahiseaduse nõuetega vastuolus ei ole,” nentis Männiste.

Ta lisas, et uuelt jahiseaduselt ootab muidugi ka RMK paremaid lahendusi, muu hulgas võimalust maaomaniku ja jahimehe pikemateks lepinguteks.


Möödunud jahihooaeg RMKs

- Kasutati ära enamik suurulukilubadest: kõik põdra küttimise load, 90% ulatuses hirve ja metssea küttimise load.

- 77 metskitse küttimise võimalusest (keskkonnaamet jättis selle limiidi vabaks) kasutati ära vaid 9, mis näitab, et jahimehed käitusid tulevikule mõeldes säästvalt.

- Hästi täideti ka kohustust reguleerida väikekiskjate ja sellist reguleerimist vajavate jahilindude arvukust.

- Ulukihooldetöid tehti jahimaakorralduskavadega ettenähtud mahtudes.

- RMK välja töötatud omanikujärelevalve süsteem võeti omaks. Jahiloa soetanud isik peab kütitud suurulukile kohe paigaldama märgistuslipiku ja edastama vastava SMS-sõnumi RMK sõnumikeskusesse – see tagab ülevaate küttimistulemustest.

Allikas: Kalev Männiste