Miks sipelgapesad nii erinevad on?
Raiesmikel ja avamaastikel kohtame madalaid, laia alusvalliga, 30–40 cm kõrguse kuhilaga pesi, metsa varjus kasvavad pesad aga kõrge kelluka või koonuse kujuliseks.
Selline pesakuhilate eri kuju on sipelgauurijategi seas tekitanud mitmeid seisukohti. Kaua aega arvati, et sipelgad ehitavad kuhila kuju vastavusse pesa asukoha päikesepaiste tingimustega – et pesa neelaks haudmekambrite kütmiseks rohkem päikese soojuskiirgust.
Tegelikult ehitavad sipelgad pesa kohast, kus kuhilas asub haue ja kus ehitajatele on soodsam mikrokliima. Metsa varjutingimustes koondatakse haue rohkem päikesest soojendatud tipuossa, mistõttu pesa kasvabki kõrge kelluka kujuliseks.
Mõned on kahe küüruga
Lageraielankidele jäänud ja metsa lõunaservas paiknevate pesade päikesepoolsed haudmekambrid kuumeneks otseses päikesekiirguses liialt. Seal kantakse haue rohkem varjupoolsesse pesaossa, kuhu kandub ka ehitustegevus ja pesad muutuvad kõrgemaks kuhila varjupoolses osas.
Sageli leiame metsast veel kahe küüruga pesi. Need on tekkinud, kui metssiga on kuklasepesas maganud ja sipelgad on asunud pesa taastama magamislohu kahest äärest.
Kuklasepesa on sigadele kuiv ja mugav küljealune, lisaks aitab pisikuid hävitav ja repellentne pesamaterjal neil vabaneda nahaparasiitidest.
Ka linnud lausa kümblevad kuklasepesades või topivad noka otsa võetud sipelgaid omale tiibade alla ja sulgede vahele, et sipelgate eritatava sipelghappe abil vabaneda suleparasiitidest.
Emapesa ja tütarpesad
Pesad erinevad ka oma funktsiooni poolest. Kuklaseasurkonnas eristatakse emapesi ja emapesast pungumise teel tekkinud tütarpesi, lehetäipuude all või juuretäide kasvatuskohtadesse ehitatud toitepungasid, ainult suvel kasutatavaid suvepesi ehk “suvilaid” ja vahepesi.
Ema- ja tütarpesa moodustavad omavahel suhtleva pesaderühma ehk koloonia. Koloonial on oma territoorium, mida kaitstakse konkurentliikide või ka sama asurkonna teiste pesade invasiooni eest.
Emapesad paljunevad pungumise teel. Kui naabruses on territooriumid hõivatud, siis on emapesa ainus võimalus oma territooriumi laiendada, läbides hõivatud territoorium neutraalalal kulgevat rada pidi ja leida nii vaba metsaala.
Emapesa sipelgad peavad sageli läbima isegi sadu meetreid, et leida tütarpesa ehitamiseks vaba maatükk. Akste looduskaitsealal jälgisin märgistatud emasipelgate kandmist 500 meetri kaugusele ehitatud tütarpessa. Aega kulus selleks umbes kaks tundi.
Ema- ja tütarpesa suhete toimimiseks vajatakse sellisel juhul vahepesi, kus ööbida, puhata, olla vihma või lõõskava päikesekiirguse eest varjus. Eriti tundlikud on päikesekiirguses kuivamise suhtes sipelgavastsed. Vahepesad on ehitatud sageli vahetusradade äärtesse iga kümmekonna meetri järele. Vahepesad toimivad meie muistsete postijaamadena.
Konfliktiolukorras (invasiooniohu korral) ehitatakse ajutised pesaderead kaitseliinina emapesa või tema pesadegrupi territooriumi piirialale. Seda nägime Valgesoo maastikukaitsealal, kus oli tehtud lageraiet. Langile jäi toiduta paarkümmend suurt laanekuklase pesa, ümbritsev mets oli aga hõivatud asurkonna teiste pesade poolt.
Organiseeritud läbimurre
Tõenäoliselt “läbirääkimised” territooriumide ümberjaotamiseks ei andnud tulemusi ja nälga jääval asurkonnal ei jäänud muud üle, kui korraldada organiseeritud läbimurre üle teiste pesade hõivatud ala vabasse, veel asustamata metsanoorendikku, mille “luurajad” olid välja valinud.
Kui see ei õnnestunud ühest kohast, mis oli pesade kaitseliiniga kaitstud, siis leiti uus, nõrgemini turvatud koht. Sõja tõsidust ilmestas hukkunud sipelgatest tekkinud kümmekonna meetri pikkune “kalmistu” kaitseliini ees.
Leitud kalmistu ja naaberkolooniat läbiv kahe meetri laiuse sipelgakolonnina liikuv sipelgamass vabasse metsa aitas mul lahendada pesadest kaitseliini saladuse ja olemuse.
Taas on sarnasus inimühiskonnastki võtta – nagu Mannerheimi liin kaitses Talvesõjas Soome rahvast, kaitses pesadest kaitseliin üht osa kuklaseasurkonnast.
SIPELGASUVI
Otsime suurimat pesa ja asurkonda
- Kelle metsas on kõrgeim kuklasepesa?
- Kelle metsas on kõige suurem kuklaseasurkond (kõige rohkem pesi)?
- Kõrgeima pesa puhul ootame kõrgusmõõtu, asukohta. Abiks oleks joonis või foto.
- Asurkonna puhul mõtleme pesade arvu metsakinnistu või väiksema pindala kohta.
- Lisaks ootame huvitavaid tähelepanekuid metsakuklaste elust-olust, käitumisest, pesadest.
- Võistlustingimus: arvesse lähevad vaatlused, mis on tehtud oma metsas või oma pere metsas.
- Auhinnad: kõrgeima pesa leidjale auto-GPS, paljude pesade leidjale käsi-GPS metsas orienteerumiseks (toetab OÜ Jakari Marine). Lisaks eriauhind Maalehelt põnevaimate kuklaseteadete eest.
- Võistlustöid ootame kas postiga (Maaleht, Narva mnt 13, 10151 Tallinn) või e-postiga (viio.aitsam@maaleht.ee).
- Võistlus kestab 30. septembrini.
