Millal tulevad selle aasta pindalatoetused?
“Euroopa Komisjon lubab küll 16. oktoobrist väljamaksetega alustada, kuid see tähendab, et rahast saab esialgu kätte vaid osa ning poole või enamagi osa maksmine lükkub järgmisesse aastasse,” selgitab Hindrek Riikoja põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonnast.
“Näiteks Läti praktiseeris seda eelmisel aastal ning sai teise osa toetusest kätte alles tänavu veebruari lõpus.”
Eesti põllumajandusministeeriumis otsustati Riikoja sõnul koos sektori esindajatega, et meil alustatakse väljamaksetega 1. detsembril ning korraga makstakse välja kogu summa. See tähendab, et lõviosa toetuste saajaid saab raha kätte selle aastanumbri sees.
Osaline varasem väljamaksmine eeldaks Riikoja sõnul PRIA-lt suuri ja kulukaid süsteemimuudatusi, mille jaoks hetkel riigil raha ei ole.
“Tänavu oleks küll abi, kui toetus varem tuleks,” arvab 800 hektaril vilja kasvatav Aare Mölder Harjumaalt. “Mingi osa rahast võiks tõesti oktoobris tulla, sest sügisel on viljakasvatajail kulusid palju, aga hinnad on nii madalad, et sellise eest vilja müüa ei tahaks.”
Mehe teada pakutakse praegu toidunisu tonnist 1500 krooni, odrast 1100–1200, rukkikilo eest ei taheta aga hästi kroonigi välja käia. Kuna Möldril on 2500 siga, väärindatakse oder läbi nende. Ka rukki lubab ta ennem sigadele sööta kui nii viletsa hinna eest müüa.
Sama meelt on ka 2300 hektarit maad kasutava Torma POÜ juht Ahto Vili.
“Paljudel meestel on saak n-ö panditud kevadel saadud väetiste, taimekaitsevahendite jms eest. Need tuleb nüüd välja maksta. Seetõttu võib põllumeestel puudu jääda käiberaha maksude maksmiseks ja võivad tekkida maksuvõlad,” arvab Vili, kinnitades, et mingi osa toetustest võiks ikka varem tulla.
Ka Aravete OÜ juht Leonid Linkov on nõus, et mida kiiremini toetused kätte saaks, seda parem. Osalist maksmist ta aga ei poolda ning on selle nimel, et terve summa korraga kätte saada, valmis detsembrini ootama. “Oleme siiamaani välja venitanud, venitame selle paar kuud veel,” arvab Linkov, kelle firmal oleks õigus saada pindalatoetust 4500 hektari kohta.
