Millest räägib eesti toit?

 (4)
Rakvere Lihakombinaadi talvemaitsed 2013.Food Studio
Foto: Vallo Kruuser

Täna toimus põllumajandusministeeriumis arutelupäev, kus toidusektori erinevad osapooled rääkisid oma nägemusest ja koos pandi kirja märksõnad, mida Eesti toidu lugu võiks jutustada.

Maablogi võtab jutu kokku.

Dmitri Demjanov, Eesti Kulinaaria Instituut:

„Kiiks peab olema, et vot see on Eesti oma! See osutubki määravaks.“

Eesti toidu loo rääkimiseks tuleks käivitada tootearendus, et mõelda välja eesti hommikusöök ja eesti kiirtoit. Koostada tuleks ka eesti maitsepaleti kirjeldus. Iga tootja võiks ka teada, miks ta midagi toodab. Millal seda süüa? Kas hommikusöögiks, õhtuks, autos? Eraldi suund võiks lähtuda meie aastaaegadest.

Kasutamata võimalus on geograafilised tähised. Sellega ärataksime huvi toiduturismi vastu, sest inimesed tuleksid Eestisse kohapeale maitsma ja uurima. Kui me saaksime 5-20 toodet, mis oleks saanud ka geograafilise kaitsemärgi, siis see oleks väga suur saavutus ja meie sõnad Eesti toidu eripärast ei oleks ainult sõnad.

Identiteet on sama tugev kui selle nõrgim lüli. Põllumees ja see, kes viitsib anda lisandväärtust, on väga oluline tegelane toidu identiteedi loomisel. Meil ei ole vaja supermarketi täisi eesti toitu, vaid eesti kaupu, mis on väga konkurentsivõimelised ja erilised. Sellised, mille pärast inimesed tulevad siia kohale. Need on asjad, mis moodustavad toidu identiteedi ja kvaliteedi varamu.

Ülle Jukk, toidublogija ja eesti toidu ajaloo tundja:

Toidupärand on väga seotud isiklike kogemustega, igaühel on olemas nö oma toidu lugu. Toidu mõiste aga muutub ajas ja on väga mõjutatud konkreetsest ajastust, seega ei ole toit staatiline nähtus, vaid ajas pidevalt muutuv.

Toidu mõttes Eesti mitmeks jagamisest ei saa üle ega ümber, igal regioonil on oma nägu, just selle kohaga seonduv tooraine ning valmistamisviisid. Ei ole enam nii, et pakume igal pool sama asja – kui inimene läheb välja sööma, tahab ta saada elamust, maitsta midagi erilist, mis seostub just selle konkreetse piirkonnaga. Siin on heaks näiteks erinevad toiduteed, mis turistidele ühe piirkonna maitseid tutvustavad.

Huvitav on jälgida, kuidas aja kulgedes saavad uuesti populaarseks vanad unustatud toorained – nt kanep, naeris ja pastinaak, samuti ka spargel.

Eesti toidu loos on oluline osa Eesti sortidel ja sordiaretusel. Sortide puhul peaksime küsima, kas Eesti sordid pääsevad piisavalt mõjule kuigi valik on väga esinduslik, seda nii kartuli, tomati, redise, herne kui ubade osas.

Eesti toidu puhul on oluline kindlasti tooraine, aga väga oluline on ka see, et see toit oleks omaks võetud, et tegemist oleks toiduga, mida tegelikult sööme. Kõik saab alguse toorainest. Nii kaua, kui kasvab Sangaste rukis, kestab ka Eesti toit.

Sirje Potisepp, Toiduliidu juht:

On iga toidutööstuse unistus kasutada kohalikku toorainet. Aga siin on kolm nüanssi, mida tooraine peab täitma: hind, kvaliteet ja kogused ehk kättesaadavus.

Eesti toit on segu uuest ja vanast nii lokaalselt kui globaalselt. Kõik algab aga tootjast ja tootmis- ja/või valmistamiskultuuri teadvustamisest.

Toiduainetööstuse seisukohalt võiks eesti toitu iseloomustada Eestimaine toorainevalik koos aja jooksul harjumuspäraseks saanud ja siin juurdunud välismaiste maitse- ja toorainetega.

Katrin Noorkõiv, Liivimaa Lihaveis:

Igasugune toit algab toorainest. Eesti toidu lugu algab meie kliimast, aastaaegadest ja neist lähtuvast taimkattest. Seega peaks see lugu rääkima lehma- ja kitsepiimast, nende toodetest ning veise- ja lambalihast.

Rääkida saame ka rukkist ja leivast, samuti siseveekogudest ja rannikuäärsest kalandusest. Ärme unusta ahvenat ja koha.

Tööstustel on oluline osa, et inimesed saaksid söönuks. Identiteedi annavad köögile aga väiksemad tootjad, kes erinevaid traditsioonilisi asju toodavad.

Arutelu tulemusel pandi kirja järgnevad märksõnad, mis saavad alustaladeks aasta teises pooles valmivas eesti toidu arengukavas:

Loe veel

• Neli aastaaega, mis väljenduvad ka meie toidulaual
• Toiduregioonideks jaotamine, kohalikkus
• Põhjamaine kliima, liigirikkad rohumaad, metsandide ja ulukite poolest rikas mets ning vääriskala andvad siseveekogud
• Teadlikud tarbijad, kes oskavad toidult palju nõuda. Seega ka väga kvaliteetne toit.
• Eesti toidukultuur – süüa mitu korda päevas sooja toitu ja ise kodus süüa teha

Päeva juhatas aga sisse põllumajandusminister Ivari Padar, kes rõhutas toidu olulisust riigi esindamisel. „Milline riik siis ei proovi oma toitu hästi näidata? Toit on väga tugev visiitkaart ja seda peame arvestama,“ ütles Padar.