Viimased kümme aastat on Eesti künnimeistrivõistlused toimunud Olustveres, kust kaasati parimad kogemused. Üle tuli neli võistlusklassi, VIPide künnivõistlus, minimess “Tehnika teeviit” ning muidugi kohtunikud ja võistlejad.

Viimaseid oli kasinalt, mitu registreeritud kündjat ei jõudnud kohale pingeliste sügistööde tõttu. Esimest korda oli meistrite klassis pöördadra mehi rohkem kui tavaatradel kündjaid.

Nii meelelahutust kui võistlusmomenti pakkus traktorite veovõistlus, mille ettevalmistamisele kulus OÜ Rodnase tehnikameestel kõvasti auru.

Ka viie kündja ja nelja hobusega hobukünnivõistlus kujunes vaatemänguliseks. Hobukünnimeister Vello Tamm on end registreerinud juba järgmise aasta Soome hobukünni võistlusele. Hobukündjate hinnangul on mõttekas enne järgmisi võistlusi teha hobukündjatele koolituspäev, kus osaleksid nii kündjad kui kohtunikud

Et künnivõistlused kestma jääks, peab kündjate arv suurenema. Suhtekorraldusfirma reklaamis 2013. aastal Eesti künniseltsi tellimusel VIPide künnivõistlust nii, et see leidis parima põllumajanduse meediaprojektina tunnustamist ELis.

Kolme aasta praktika näitab, et üpris nimekate isikute kündmine leiab kiiret kajastamist meediakanalites, kuid päriskündjad jäävad varju.

Esimene samm: tähelepanu tuleb suunata meisterkündjatele. Selleks passib muudatus ajakavas. Esmalt alustavad meisterkündjad, ning meedias tuntud kuulsused saatjaskonnaga jälgivad nende esimeste vagude ajamist.

Avavao hindamise pikema pausi ajal püüavad staarid iseseisvalt sama sirget vagu ajada. Ja võistukündjatel on omakorda mahti hinnata nende esinemist.

Teine samm: nii nagu seni on olnud kommentaator VIPide kündi valgustamas, võiks ülejäänud päeval ametis olla asjatundja, kes tutvustaks võistlejaid, selgitaks künnireegleid jm. Selle aasta tuntutest sobib sellesse rolli näiteks maaülikooli rektor Mait Klaassen, kuid asjatundlikke selgitajaid leiaks kindlasti teisigi.

Kolmas samm: künnimeistrite leerist on tulnud ettepanek, et esimese võistluspäeva hommikul küntaks üks näidis-võistlustükk, mille hindamine on kohtunikele õppuseks. Selles osalevad ka kõik võistlejad. Siis teavad võistlejad paremini ja kohtunikud täpsemalt, mida hinnatakse ning ka kohtunike tegevus hindamisel muutuks ühtlasemaks.

Neljas samm: Kehtna künnivõistluse jäädvustas väsimatu piirkonnakroonik Aare Hindremäe. Tema ülesvõetust annab teha nii õppe- kui reklaamifilmi, mis leiaks kasutamist laiemalt, ka koolitundides.

Viies samm: Eesti Künniseltsi esindaja maailma künniorganisatsioonis on Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. Poleks patt, kui ta igal pikemal põllumeeste kokkusaamisel kuulajate tähelepanu künnivõistlustele tõmbaks. See paneb mõtted liikuma. Künd, oli, on ja jääb.