Mis toimub viljelusvõistluse põldudel? Esimesed põllud üle vaadatud


Tööriist mullatihese määramiseks.
Tööriist mullatihese määramiseks.Foto: Lii Sammler

Tänavusele viljelusvõistlusele registreerunud 45 põllust on järele jäänud 43. Esimene ring sai tehtud Põlvamaa põldudel, kuna seal on juba viljakoristusega pihta hakatud.

Viljelusvõistluse uus osaleja Erik Paalman võistleb talinisuga ’Skagen’ ja taliodraga ’Meridian’. Viimase koristamisega on ta juba alustanud ja kohtunik Ulvi Ajalik mõõdab saagi sel nädalal.

“Treibergi käest ostsin, tema sai 12 tonni. Mina saan vast poole vähem,“ arvas Paalman. Selle peapõhjus oli maikuu põud.

Talinisu oli mehel ilus ning elas nii ebastabiilse talve kui kuiva kevade hästi üle. Vili on saanud lämmastikku 225 kg/ha ja saaki paistab sealt tulevat.

Talinisuga võistleb ka üks siiamaani kõvemaid rapsikasvatajaid Argo Must. Tema võistluspõllul kasvab sort ’Edvins’. Seda Lätis aretatud sorti pole varem viljelusvõistlusel olnud, tänavu on aga kokku lausa viis ’Edvinsi’ põldu. ’Edvins’ on samuti ohtega nisu nagu ’Fredis’, kuid pikema kõrrega ja pähikuga, pisut hilisem ja haiguskindlam.

„Kui me möödunud aastal Agrovizijalt tulime, käisime ühelt Latrapsi põllult läbi, seal oli väga võimas ’Edvins’, sama kõrge kui rukis, ja pea oli pikk. Ütlesin kohe, et seda ma tahan, ja mõne aja pärast tuligi siia lausa mitu tonni seemet. Mina panin talle muidugi kolm kasvuregulaatorit!“ rääkis Must sordi valikust.

Ilusa suvirapsi põllu on võistlusele pakkund samuti uus osaleja, Ülo Tagel Tilsist. Suvivilju on üldiselt vähe ning suvirapsi rekord juba palju aastaid saarlase Kaido Kirstu käes. See paistab olevat võimalik ületada.

Seotud lood:

Mullusel parimal taimekasvatajal Erki Oidermaal on võistlemas kaks põldu – talinisu KWS ’Emil’ ja taliraps ’Cult’.

’Emili’ põllul on tegemist seemnevilja paljundamisega, mis läheb tulevikus müüki Scandagra kaudu. Vili oli saanud lausa viis korda haigustõrjet, sest seemnevili peab olema terve ja puhas. Samas lämmastikku on antud 176 kg/ha. Põld on väga ilus ja võib vaid oletada, milline ta veel siis oleks, kui lämmastikku oleks rohkem antud.

Oidermaa ütles, et võistluspõllud on parema mullaga ning säilitasid kevadel paremini niiskust, seetõttu on ka vili kohe rammusam.
„Nisupõlluga aitas mind kobras,“ rääkis Oidermaa naljaloo. Nimelt paisutas kobras põlluäärse kraavi üles ja vesi, mis drenaažiga tavaliselt oleks kraavi voolanud, tuli nüüd põllu peale.