Monopol seemneturul viib hinnatõusule toidulaual
Umbes 95% kõikidest USA-s kasvatavatest sojaubadest ja 80% maisist sisaldab Ameerika firma Monsanto poolt patenteeritud geene. Laialulatuslikku haaret kasutab firma selleks, et takistada uusi biotehnoloogiafirmasid turule tulemast.
Vähenev konkurents seemneäris võib tuua kaasa hinnatõusu, mis mõjutab iga perekonna toidulauda. Sest maisihelbed, mida süüakse hommikusöögiks, limonaad, mida juuakse lõuna ajal ning õhtusöögiks valmistatud loomaliha on enamasti toodetud Monsanto patenteeritud taimede abil.
”Me usume, et Monsanto kontrollib praegu 90% seemnegeneetikast. Selline kontrollitase on peaaegu uskumatu," ütles Neil Harl, Iowa Ülikooli majandusteadlane, kes on uurinud seemnetööstust mitukümmend aastat. ”Selle tulemusena Monsanto kontroll suureneb ja ta saab hindu nüüd pikas perspektiivis tõsta. Viimased viis aastat nii ongi läinud ja lõppu pole küll kusagil näha."
Monsanto äristrateegiat ja litsentsileppeid uurib USA Õigusministeerium ja vähemalt kahe osariigi peaprokurörid, kes püüavad aru saada, kas need praktikad on kooskõlas USA kartellidevastaste seadustega. Kartelli moodustamine on ka konkurentide hagide keskseks väiteks - 2004. aastal esitas sellise hagi Syngenta AG, kuid see lahendati kohtuväliselt, sellel suvel andis hagi sisse DuPont, vastusena Monsanto kohtuhagile.
Oluline küsimus on see, kui palju võib üks firma omada võimu seemnete - maailma toiduvarude alustala - üle. Ilma tugeva konkurentsita võib Monsanto tõsta seemnete hinda nii kõrgeks kui tahab, mis omakorda tõstab kogu toidutootmise hinda - loomasöödast küpsisteni.
Seemnete hind tõuseb juba praegu. Monsanto tõstis osade maisisortide hinda 25% ning plaanib tõsta neid 2010. aastal veel 7% võrra. Monsanto bränd - sojaseemned - muutusid eelmisel aastal 28% kallimaks ja firma esindaja Kelli Powers´i sõnul jäävad nad kas samale tasemele või tõusevad veel 6%.
Alles 12 aastat tagasi oli Monsanto seemneäris vaid nišitootja. Nüüd on ta tõusnud tippu tänu innovatiivsele tehnoloogiale ja patendiseaduste agressiivsele kasutamisele.
1996.a tõi Monsanto esmakordselt turule geneetiliselt muundatud sojaoad. Varsti järgnesid sellele ka teised geneetiliselt muundatud taimed, näiteks mais, mis toodab kahjurite hävitamiseks ise toksiini.
Fakte maailma seemneturult
- Monsanto Company on rahvusvaheline agrokeemiale spetsialiseerunud biotehnoloogiaettevõte, maailma suurim glüfosaadi tootja ning turustab seda herbitsiidi Roundupi nime all.
- Monsanto on ka maailma suurim geneetiliselt muundatud seemnete tootja. Märtsis 2005 omandas Monsanto Seminise, saades sellega maailma suurimaks tavaseemeid turustavaks firmaks.
- Monsantol on üle maailma umbes 21 700 töötajat. Ettevõtte 2008. aasta käive oli 11,37 miljardit dollarit.
- Agressiivse lobitöö tegijana ning keskkonnale ohtlike kemikaalide, veise kasvuhormooni ja geneetiliselt muundatud seemnete tootjana on Monsanto pälvinud keskkonnaaktivistide ja -organisatsioonide kõrgendatud tähelepanu. Ettevõttele on antud halvustav hüüdnimi Mutanto.
- Kopenhaageni kliimaläbirääkimiste ajal 15. detsembril 2009 anti valitsusväliste organisatsioonide poolt Monsantole geneetiliselt muundatud taimede reklaamimise eest kliimamuutuste lahendusena ja oma püüete eest suruda geneetiliselt muundatud kultuurid läbi biokütusena kasutamiseks Vihase Näkineiu tiitel.
- Maailma seemneturust haaravad 10 suurimat firmat 67%.
- Monsantole kuulub kogu turust 23%.
- Arvatakse, et kolm suurimat seemnefirmat – Monsanto (USA), Du Pont (USA) ja Syngenta (Šveits) – kontrollivad 65% maailma maisi ja sojaubade seemneturust.
- Monsanto ja temale kuuluvate firmade seemneid ja agrokeemiat müüakse ka Eestis.
Allikad: Gmwatch.com, GMO-vaba Eesti.
