Leipalu on üks neist, kelle väike mesila on tänavu saanud kahjustada põldude pritsimise tõttu. Kuigi seos oli tema jaoks ilmselge, polnud võimalik seda tõendada.

“Kui läksin mesilasse ja hukkumise avastasin, kihutasin lähedal tegutseva aiandusfirma töökotta. Seal töömees just puhastas oma mürgipritsi ja rääkis, et käis hommikul põllul pritsimas,” jutustas mees. “Aga ülemus mind jutule ei võtnud, vaid seletas, et mürgid, mida nemad kasutavad, ei ole mesilastele üldse ohtlikud.”

Tagantjärele tõendamised näivad Mati Leipalule nii lootusetud, et ta pigem keskendub sellele, kuidas mesilasperesid taastada. “Aga vaatepilt tol päeval oli tõesti masendav,” oli mehe nukker kokkuvõte.

Mesinike üks eestkõnelejaid Eha Metsallik ütleb, et liiga palju on mesinikke, kes on hakanud lootust kaotama ja kavatsevad oma mesindustegevuse lõpetada.

Metsalliku arvates on süüd ka taimekaitsevahendite müüjatel, kes oma tooteid kiites põllumehi eksitavad.

Ühest ajalehest leidis ta hiljuti reklaamkirjutise, mis ta nii endast välja viis, et kirjutas vastuartikligi. Taimekaitsevahendite müüja oli oma tekstis rõhutanud, kui palju odavam on jäätmaad harida mürgiga, selle asemel et seda teha korduvate agrotehniliste võtetega.

Sealjuures polnud rõhutust, et mürki päeval ei kasutataks. Kõige rohkem ärritas Metsallikut veel soovitus “silitada oma aias üleliigseid taimi” mürgiste kinnastega.

“Kuigi Eesti seadustest on jäänud välja lause, mis kehtis terve Nõukogude aja – taimemürke ei tohi kasutada kasulike putukate lendluse ajal –, on alles vähemalt see, et õitsvaid taimi ei tohi pritsida. Selle vastu oli seal reklaamloos eksitud,” rääkis Metsallik.

Nüüd on Eha Metsallik põllumajandusministeeriumile saatnud küsimuse, kui palju on Euroopas peale Eesti veel riike, kus põldusid mürgitatakse ka päise päeva ajal.

“Neil minevat veel aega, aga varsti on võib-olla siis teada ka mõni teine Euroopa riik, kus kimalaste lennu ajal neile pestitsiidi-herbitsiidi pähe kallatakse,” märkis Metsallik.

Mesinikud räägivad, et jäätmaade mürgitamine on kõige hullem, kuna just seal õitseb praegu palju meetaimi ja on rohkesti putukaid – taas paigad, kust päeval peaks pritsiga kaugelt mööda sõitma.

Raplamaal ringi vaadates hakkas silma värskelt Roundupiga töödeldud jäätmaa, kus suured punase ristiku puhmad olid pruuniks tõmbunud ja kolletumas. Üle tee sealsamas käis õitsva ristiku peal kimalaste lend.

Teises paigas olid juba peaaegu paljaks kõrvetatud põllul ainukesed liikujad kaks täiskasvanud kiivitajat oma ainsa pojaga. Mulje poolest lausa dramaatiline pilt.

“See on põld, kuhu tuleb peale taliraps, enne mida tuli ala muust taimestikust puhtaks teha,” rääkis põllu omanik Alar Mutli. “Roundupiga pritsimine on üks võtteid, mis seda teha võimaldab.”

Mutli kinnitas, et teab hästi oma põldude lähedasi mesilaid, millega arvestab. “Põldugi on vaja harida,” rõhutas Mutli.

Sama meelt on põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Tambet Sova: “Kus koostöö on olemas, seal asjad laabuvad.”