Saron rõhutas, et poliitilised muutused mõjutavad väga palju meie toodete juurdepääsu erinevatele turgudele. Vaatamata sektori väiksusele oleme piima eksportiv riik ja meil peavad olema samad võimalused eksportida kolmandate riikide turgudele nagu meiega konkureerivate teiste riikide tööstustel.

„Praktiline elu näitab, et turud ei toimi kunagi päris ilma tõrgeteta, mistõttu on vajalik asjalik poliitika nii põllumajanduse kui teistes valdkondades, mis eksporti mõjutavad,“ lisas Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira.

Tunnustatud piimaturu analüütik Christophe Lafougere prognoosis konverentsil, et maailmaturul nõudlus piimatoodete, eelkõige juustu, koore ja või järele Euroopa jaoks olulistel eksporditurgudel lähiaastatel kasvab. Ta tõi esile nõudluse jätkuva kasvu Hiinas, kuid huvitavad turud on ka Kagu-Aasia riikides nagu näiteks Vietnam, Filipiinid, Malaisia, Indoneesia ja Tai. Kasv jätkub ka Jaapani ja Korea turgudel. Vajame tulevikus rohkem piimarasva, mistõttu peaksid kokkuostjad põllumeestele andma ka selge hinnasignaali rasvasema piima tootmiseks.

Lafougere hinnangul on Eesti jaoks suur võimalus meelitada praegu suures koguses eksporditav toorpiim Leedu tööstustest tagasi ning anda sellele piimale lisandväärtus Eestis. Kuigi piimatoodete nõudlus kasvab ka ELi siseturul, on Euroopa ekspordipotentsiaali ärakasutamiseks oluline jätkata vabakaubanduslepingute sõlmimisega kolmandate riikidega.

Piimakari väheneb, kuid toodang tõuseb

Euroopa Komisjoni esindaja Carlos Martin Ovilo viitas turuolukorda analüüsides probleemile, et ELi keskmine lõssipulbri hind on praeguseks langenud alla sekkumishinna. Ka või hind on rekordtasemetelt oluliselt langenud, kuid püsib siiski kõrgel tasemel. ELi päritolu lõssipulbri hind on vaatamata väga madalale tasemele ikkagi kallim kui meiega mitmetel turgudel konkureerival USA päritolu pulbril.

„Kuigi viimaste aastate piimandusturg on näidanud heitlikkust, ei muuda see fakti, et Eestis on jätkuvalt soodsad tingimused piimatootmiseks. Meie rohumaade hulk, pidevalt uuenev kaasaegne tootmine ja töötlemine, teadmised ja oskused on suure potentsiaaliga,“ toonitas maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti foorumil peetud ettekandes.

Kuigi viimase kolme aastaga on Eestis piimakari vähenenud ligi 12 000 lehma võrra 86 165 lehmani möödunud aasta lõpus, on piimakarja toodang lehma kohta kasvanud ning kogutoodang püsinud aastate lõikes võrreldaval tasemel. Sel aastal on uuesti kasvama hakanud ka piimalehmade arv.

Piimatootmine moodustab Eesti põllumajanduses toodangu rahalisest väärtusest aastas 20-25 protsenti ning see näitaja on tänu soodsale rahvusvahelisele turuolukorrale tõusuteel. Ka põllumajandus- ja toidukaupade eksportkäibest moodustavad toorpiim- ja piimandustooted sel aastal taas üle 20 protsendi.