Nutikas põllumajandus korjab digitaalsete dividendide saagi


Nutikas põllumajandus korjab digitaalsete dividendide saagi
Foto: Sven Arbet

Põllumajandus seisab silmitsi radikaalsete muutustega nii demograafilises arengus, kliimamuutuses, ühiskonnas, majanduses jne. Toota tuleb rohkem, kuid vähesemate vahenditega. Õnneks tuleb appi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia – kuid kas siiski?

Euroopa digitehnoloogiaettevõtete katusorganisatsioon DIGITALEUROPE korraldas 3. märtsil Brüsselis selleteemalise konverentsi, vahendab EPKK infoleht.

Kõikides majandus- ja eluvaldkondades valitseb lõhe tehnoloogia võimaluste ja tegeliku kasutuse vahel. Euroopa Komisjon püüab sellele välja kutsele lahendust leida, tuues innovatsiooni põllumajandusele lähemale: toimub tihe koostöö põllumajanduse, digitaalse ühisturu, uuringutegevuse ning siseturu peadirektoraatide vahel ning liikmesriikidega, tulevikku vaatav ÜPP rahastuse suunamine, vastava eesmärgiga riigihanked, tõhusam koolitus jne. Põllumehed, keda sageli kujutatakse ülimalt konservatiivsetena, on tegelikult potentsiaalselt esirinnas EL digitaalsel muutumisel. Seetõttu tuleks järjest andmepõhisemaks muutuvast majanduskeskkonnast rääkides põllumehi eriliselt silmas pidada.

Põllumehed kogu Euroopas kasutavad roboteid, sensoreid ja GPS navigeerimissüsteeme juba ammuilma. Seetõttu ei ole imekspandav, et nutikas põllumajandus on oluline teema interneti mõttekodades. Kavas on suuremahulised pilootprojektid; üks neist käivitub juba järgmisel kuul. Privaatsus ja turvalisus tunduvad siinkohal olevat vähem murettekitavad kui näiteks tervishoiu- või pangandussektoris, kuigi andmete omandiküsimus tuleb kindlalt selgeks teha, sest andmed on muutumas kiiresti võtmetähendusega väärtuseks. Seega peaks olema vähem takistusi lairibaühenduse kasutamiseks ka kõige kaugemates maanurkades. Seda vähemalt teoorias: õigete vahendite kättesaadavaks tegemine põllumajandus-ettevõtetele ei taga siiski veel nende täiemahulist kasutamist. Nutipõllumajanduse ühiskondlikku mõju tuleb veel uurida. Põllumajandusega tegelevate inimeste arv on juba aastaid järjest vähenenud, samal ajal enam kui pooled Euroopa põllumehed on vanemad kui 55-aastased. Euroopa peab hoidma noo-red inimesed põllumajanduses ning meelitama juurde noori talente. ICT võib olla abiks selle eesmärgi saavutamisel, juhul kui kaotada „digitaalne lõhe“, mis praegu jookseb linna- ja maapiirkondade ning eri vanuse-rühmade vahel.

Siinkohal tasub näiteks tuua Kreekas tegutsevat platvormi Gaia Epicheirein. See on unikaalne pilvepõhine platvorm, mis ühendab organiseerunud põllumehed, IT ja panganduse ning pakub seeläbi põllumeestele olulist lisandväärtust ehk teisi-sõnu asjakohast informatsiooni, mis aitab rakendada täppisviljelust. Põllumehed tõepoolest vajavad „järgmise põlvkonna nõuannet“, kuid vähesed suudavad selle eest maksta. Siin-kohal tuleb appi ühistu. Ühendades jõud IT sektoriga tehnoloogia arengute jälgimiseks ning pankadega nende tehnoloogiate kasutamise võimaldamiseks ongi teguviis, mis Gaia kogemuse põhjal on osutunud edukaks. Et agronoomid saaksid kvaliteetselt nõustada, on vajalikud detailsed andmed põllumajandusettevõtte kohta; seejuures tagatakse privaatsus ja konfidentsiaalsus. Suuremahulised andmed on märksõnaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavale põllumajandusettevõttele. Andmepõhine põllumajandus aitab kaasa paremale keskkonnakaitsele, kuna võimaldab täpsustada ja vähendada väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist. And-mete õigsus ja täielikkus, omandiõigus ja kaitse aitab selle trendi levikule kaasa. Kaasaja parimad põllumehed ei oma mitte ainult tehnoloogiat, vaid ka strateegiat; just nende kahe elemendi süstemaatiline kasutamine tagab nende edu.

Nagu ka teistes sektorites on koolituste korraldamisel veel pal-ju arenguruumi, kuid kui tahta saavutada tõelist digiarengut maapiirkondades, on radikaalne kultuuriline muutus vajalik. Suurettevõtetel on juba pikaajaliselt olnud parem juurdepääs peenele tehnikale. Kõlab kohutavalt, kuid praegune kriis võib kaasa aidata info- ja kommunikatsioonitehnoloogia jõudmisele väikefarmidesse püsima jäämiseks ei peljata kasutada vahendeid, mis varem kõrvale jäeti, arvates, et saab ka ilma hakkama. Nutikas põllumajandus ei ole enam väärtuste, vaid ellujäämise küsimus.

Kokkuvõttes tuleks kasutada kõiki võimalusi kaasaegse tehnoloogia viimiseks põllumeesteni, kes peavad meie kõigi huvides toime tulema ülesandega toota rohkem vähesemate vahenditega. Haridus ja koolitus on liikmesriikide või kohalike omavalitsuste pädevuses, samas kui ühistud pakuvad läbiproovitud ja tõhusat kanalit tarneahela erinevate lülideni jõudmiseks. Tundlikema-te ja poliitilisemate teemadega nagu andmete omandiõigus ja andmekaitse tegeletakse EL tasandil erinevate algatuste ja platvormide raames. Kui Euroopa suudab nutika põllumajanduse pusle kord kokku panna, on sel kõik võimalused kogu maailmas laineid lüüa.