Osa taimedest on müüdud piiri taha


Osa taimedest on müüdud piiri taha
Pilt on tehtud RMK taimlas, nii et need taimed müüki ei lähe – RMK pakub turule vaid arukase potitaimi.Foto: Viio Aitsam

Metsataimede turg pendeldab ülejäägi ja puudujäägi vahel. Olukorra muudaks normaalsemaks pikaajalised lepingud metsa- ja taimekasvatajate vahel.

Soe talv 2008/2009 ja madalad puiduhinnad ei olnud metsa ülestöötajaile soodsad. Kui ei raiuta, ei saa ka raiesmikule metsa kultiveerimiseks kasvatatud taimi istutada. Möödunudkevadise taimemüügi kokkuvõtteid tehes olime sunnitud nentima, et 892 000 taimele ei leidunudki ostjat. 772 000 neist olid kuuseistikud.

Kasetaimedest võtsid oma osa seenhaigused – sõltuvalt tootjast tuli haiguste tõttu hävitada viiendik kuni neli viiendikku taimedest. Paremini läks nendel, kel oli võimalik kasetaimi hoida ületalve külmlaos.

Kuused kasvasid hästi

Kuuseistikute ületootmine oli ostjaile muidugi hea – istiku eest maksti mullu kevadel kohati poole vähem kui 2008 kevadel. Aga taimekasvatajad vähendasid tootmismahte ja osa neist lõpetas kasvatamise hoopiski.

2009. aasta oma jaheda ja märja suvega oli väga soodne just hariliku kuuse kasvatamiseks. Kasvuks soojemat suve tahtvad mänd ja kask nii hästi ei kasvanud. Paljasjuurseid kasetaimi kimbutasid taas seenhaigused. Paremini läksid 2009/2010 talvele vastu ja ka talvitusid kase potitaimed.

Mullune pikk ja soe sügis andis puutaimedele võimaluse puituda ja seetõttu olid nad karmiks talveks rohkem valmis. Nüüd kevadel hakkas taimlates silma, et kuuseistikutel oli ka talvepõletust vähe – n-ö ohtlikul ajal, mil maa oli veel külmunud, kuid õhk juba soe, olid taimed veel paksu lumikatte all.

Kohati olid taimlates suurt pahandust teinud küll hiired, kes on puutaimi lume all koorinud. Kitsekahjustust oli aga eelmise aastaga võrreldes vähem, sest märtsikuus, mil kitsed hästi toidetud kuuseistikute peale kõige maiamad, oli taimlates enamasti paks lumikate.

Tihedates männikülvides on pahandust teinud seenhaigused.

Optimism oli ennatlik

Sügisene metsaistutusmaterjali inventuur ei andnud muretsemiseks põhjust. Kokkuvõtetest selgus, et kevadeks on metsakultiveerimise tarvis olemas 17,4 miljonit puutaime, millest kuusetaimi 11,4 mln, männitaimi 3,6 mln, kasetaimi 1,7 mln, sanglepataimi 72 000 ja teiste liikide taimi kokku 0,7 miljonit.

Kuusetaimedest 5,4 miljonit olid kuuseistikud, männitaimedest 2 miljonit paljasjuursed seemikud ning kasetaimedest 0,6 miljonit paljasjuursed seemikud.

Kasvatatud taimedest 52% olid suletud juurekavaga ehk potitaimed.

Paraku selgus aasta lõpus, et sügisene optimism oli ennatlik. ELi sisese taimede sisse- ja väljaveo kokkuvõtted näitasid, et 2009. aastal läks üle piiri naabermaadesse 4 miljonit Eestis kasvatatud metsataime. 86% neist olid harilikud kuused.

Tänavu on Eestist veel lisaks välja viidud 962 000 taime.

Valdavalt viiakse Soome ja Rootsi hariliku kuuse 1- või 2aastane potitaim.

Väljaviidavad kuusetaimed kasvatatakse kas Eesti seemlaseemnest või tellija soovil temale sobiva päritoluga seemnest. Vaid üks tootja toob sisse n-ö paarikuised minitaimed pottides, kasvatab need siin kultiveerimiskõlblikeks ja müüb tagasi taimede päritolumaa metsaomanikele.

Mõned soovitused

2009. aastal ei olnud seemneaastat harilikul kuusel. Paikkonniti oli erinev männi seemnesaak, mis kõikus kasina ja rahuldava vahel. Hariliku männi seemet varuti mullu 257 kg, hariliku kuuse seemet 89 kg ja arukase seemet 6,8 kg.

Kilehoone kaseseemlast saadi mullu esimene suurem saak, küll kloonide vabatolmlemisest.

Nii taimla- kui ka metsakülvideks kasutati mullu 928 kg männi-, 602 kg kuuse- ja 82 kg arukaseseemet. Taimlakülvideks sai kuuse seemlaseemet kasutada piiratult, kõigile soovijatele seda 2009. aastal lihtsalt ei jätkunud.

Kui tänavu kevadel männiseemikuid kõigile soovijaile ei jagu, tasuks metsaomanikul mõelda uue männiku saamisele külvi teel.

Külvamise poolt räägib selle metsauuendusviisi odavus ja istutusega võrreldes väiksem töömaht. Kui külvata mändi masinaga, võib külvi- ja maapinna ettevalmistustöö ühitada ning säästa nii aega kui raha.

Külvi puhul toimib tõhusamalt ka looduslik valik ja kasvukohas jäävad kasvama tugevamad, elujõulisemad puutaimed. Männikülv ei pruugi anda aga soovitud tulemusi viljakatel, tugeva rohukasvuga aladel.

Kui kuuseistikuid ei jagu, võiks küsida taimetootjalt suuri, n-ö ülekasvanud kuuseseemikuid, mida on taimlas probleemikas koolitada. Kuna möödunud aasta oli kuusetaimede kasvuks väga hea, ongi seemikud tavapärase toitmise-väetamise korral kippunud liiga pikaks sirguma.

Sellisel seemikul on küll pikkust, kuid juurekava on istikuga võrreldes väiksem. Koolitada on mugav just ühtlase suurusega kuuseseemikuid, mistõttu taimlas sorteeritakse välja liiga väikesed ja liiga pikad taimed.

Suuri seemikuid oleks mõistlik istutada vähemviljakatesse ja väiksema rohukasvuga aladele. Põllule metsakultuuri tegemiseks nad kindlasti parimad ei ole.

Sõlmige kokkuleppeid

Kui peaks selguma, et ka kuuseseemikuid kõigile metsaistutajatele ei jagu, ei jää muud üle, kui hakata oma tulevasi metsaistutustöid pikemalt ette planeerima.

See tähendab seda, et varakult tuleks sobivaimast taimlast seemikud-istikud ette ära tellida.

Kindel kokkulepe taimetootjaga aitab vältida taimedest ilma jäänud metsaomaniku kevadist ahastust ja annab kindlustunde, et kõik istutamisplaanid saab õigel ajal ellu viia.


Taimekasvatajate seis

- 2007. aastal tegutses Eestis 124 registreeritud taimetootjat, 2009. aastal vaid 62.

- 2008. aastal turustati 266 taimepartiid, 2009. aastal vaid 217.

- 2009. aastal lahkus turult 9 metsataimede tootjat ja uusi tuli juurde 6.

  2010. aasta kevadel metsataimi müüvate kasvatajate kontaktid leiab keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=10893.

- Üldse kokku vajatakse Eestis aastas 15–20 mln metsataime, millest umbes 11 mln istutatakse riigimetsa.

- Hiljaks jäänud istutajal tasub taimekasvatajatega kontakti hoida, sest vahel jääb ka tellitud taimi kätte.

Allikas: keskkonnaamet


Metsataimeseemnete seis

- Kuni 20. juunini saab metsataimede seemneid osta RMK taimla- ja seemnemajandusosakonnast Tartus, AS Eesti Metsataimelt Pärnumaal Saarde vallas ja RMK Kullenga taimlast Lääne-Virumaal Kullengal.

- Rohkem teavet leiab RMK kodulehelt www.rmk.ee/press/paeva-teemad/taimed-seemned/.

Allikas: RMK