OTSE RIIGIKOGUST: Glüfosaadist tuleb rääkida mõistlikult ja paanikata
Komsjonis arutati glüfosaadi küsimust juba teist korda, et kujundada Eesti seisukoht selle pesitsiidi heakskiidu pikendamise küsimuses, mis esitatakse Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikidele hääletamiseks 18. mail (vt lühikokkuvõte allpool).
Euroopa Parlament on välja pakunud, et glüfosaadi müügiluba võiks liikmesriikides pikendada seitsmeks aastaks ning müüki tuleb korraldada äärmise ettevaatlikkusega, komsjon aga leiab, et müügiluba võiks pikeneda üheksaks aastaks ehk kuni 30. juunini 2025.
"Peame ettevaatlikud olema ning tuginema teadusuuringutele," leiab Ivari Padar. "Tuleb selgelt eristada, et üks asi on glüfosaadi põllumajanduslik kasutamine ning teine selle pritsimine umbrohutõrjeks raudteele ja teeäärtesse."
Kui põllumehed on mürkidega ümberkäimiseks hästi koolitatud, siis selles, kas ja kui koolitatud ning teadlikud on teepervede hooldajad, pole selgust. Omaette kasutajagrupi moodustavad hobiaednikud, kelle teadlikkuse kohta samuti andmed puuduvad.
"Maantee- ja raudteeservade hooldamiseks tuleks kindlasti alternatiivseid vahendid leida," arvab maaelukomosjoni esimees.
Samas kasvab glüfosaadi kasutamine põllumajanduses koos minimeeritud (ilma künnita) maaharimismeetodite levikuga.
"Glüfosaadipõhised umbrohutõrjevahendid domineerivad Eestis ja nende müügikogused on järjest kasvanud ning ületanud kõigi muude pestitsiidide kasutusmahu," kinnitas maaelukomisjonile saadetud materjalides ka Eesti Maaülikooli vanemteadur ja emeriitprofessor Anne Luik ning lisas, et erinevad umbrohutõrjepreparaadid võivad sisaldada 14,5% kuni 75% glüfosaati.
Padari sõnul aga ei maksa sel teemal paanikat tekitada ning hüsteeriasse minna. "Teisalt - põllumehi ülemääraste regulatsioonidega pitsitada samuti ei tohi, nad peavad suutma muu maailma põllumajandustootjatega konkurentsis püsida," sõnas Padar.
Anne Luik esitas maaelukomijsonile seisukoha, mis soovitab, arvestades ohtu nii inimese tervisele kui keskkonnale, glüfosaadi kasutamise keelata.
"Umbrohutõrjele on olemas keskkonnasõbralikumad alternatiivid oskusliku viljavahelduse ning mehhaanilise tõrje näol. Kindlasti tuleks juurutada pidev glüfosaadi jääkide seire nii toidus, mullas kui vees," väitis emeriitprofessor.
