Liinilt tuli meierei kõige innovatiivsem juust, vererõhku reguleerivat Tensia bakterit sisaldav Harmony Südamejuust. Kuigi juustuliin läks maksma 11 miljonit krooni, on Murakas veendunud, et uudses pakendis viilujuuste saadab müügiedu nii Eestis kui välismaal. Põltsamaa Meierei rajasid ümberkaudsed ärksad talumehed, kes olid koondunud Põltsamaa piimaühinguks. Meierei valmis 1910. aastal.

Praegu on piimandusühistul E-Piim 270 liiget ja piima varutakse enam kui 400 tootjalt. Geograafia on laienenud Läti piirini.

Läbi aegade tegijad

Saja aasta sees on meierei vaid kolm kuud vaheaega pidanud, septembrist detsembrini 1944, kui mahapõlenud ruumides polnud võimalik tööd teha. Aga need taastati kiiresti, sest elu pidi ka sõja järel edasi minema.

“Oleme läbi aegade tegijad olnud, meid on tunnustatud aukirjadega Euroopas juba 30ndatel,” märkis Jaanus Murakas.

Et Põltsamaal laagerdunud juust on nüüdki hinnatud, sellest annab vaieldamatult märku kas või seegi, et 7000tonnisest aastatoodangust üle poole läheb välismaale – Soome, Venemaale, Saksamaale, Itaaliasse, Kreekasse ja USAsse.

Edasi rääkis Jaanus Murakas piimandustegelastele ja külalistele... kultuurist. Et meil räägitakse palju kultuurist, et see on meile tähtis, ilma selleta me kukume kokku.

Enamasti mõeldakse aga kultuuri all üritusi, kuhu saab siseneda piletiga, laulupidusid, teatrietendusi.

“Arvan, et kõige suurem kultuur on töö, töötegemise oskus, asjaajamise oskus,” märkis Murakas. Kahjuks on kultuur, millest kõikjal räägitakse, varjutanud töökultuuri ja traditsioonide hoidmise. “Tahaks, et kultuuri mõiste ümber mõeldaks ja tähtsustataks traditsioonilisi valdkondi, mis on Eestile leiba andnud,” sõnas Murakas.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder oli sama meelt, rõhutades, et ka äri- ja majanduskultuur on Eesti rahvuskultuuri lahutamatu osa ning sarnaselt kirjanike või tantsijatega peame tähistama oma väärikate ettevõtete tähtpäevi.

Seeder andis neljale meierei raudvarale üle ministeeriumi tänukirjad. Lisaks Murakale said selle Põltsamaa Meierei juhataja Uno Saks, E-Piima juhatuse liige, varumisdirektor Jaan Mutli ja nõukogu esimees Toivo Kens.

Linnavapp juustukangil

Tunnustusena Põltsamaa linnalt sai E-Piim 49 aastaks ainuõiguse märgistada kõik oma juustupakendid linna vapimärgi hologrammiga. Sellekohase lepingu allkirjastasid linnapea Jaan Aiaots ja E-Piima juht Jaanus Murakas.

“Linn on uhke, et meil on selline ettevõte, nende areng on olnud muljetavaldav,” märkis linnapea ja lisas, et neil polnud mingit põhjust E-Piima Põltsamaa Meierei sellisele soovile ära öelda. Seda enam et hologramm annab tarbijale kindla teadmise, et juust on just Põltsamaal
tehtud.

Siiani on ostjad segaduses olnud, kuna ka üks Tartumaal Rannu vallas asuv juustutööstus nimetab end Põltsamaa meiereiks.

Kanepi valla Kellamäe talu peremehe Jaak Kõivu arvates on tänu E-Piimale, mis töötleb juba 22% kogu Eesti piimast, külades palju karju alles jäänud. Seepärast, et ühistu ei tee vahet, kas maamehel on 20, 200 või 1000 lehma ja piimaring tuleb igale väiketootjale koju.