Paisud vajavad säilimiseks ja veekogu ökoloogiliste probleemide minimeerimiseks pidevat tähelepanu ja tegelemist, vastasel korral varitseb oht veekogu elustikule või paisu purunemisele,selgitab hüdrobioloog Tauno Jürgenstein.

Hankes kavandatu elluviimisel tekib sisuliselt peremeheta objektidele haldaja, kes on huvitatud paisu või paisjärve säilimisest. Paisudele, millele haldajaid ei leita, koostatakse likvideerimisprojektid ja need lähevad tulevikus lammutamisele.

Hankes olevaist paisudest 31 asub jõgedel, kus on vajalik tagada kalade rändevõimalused ja seeläbi veekogude hea seisundi saavutamine. Sõlmitud leping näeb ette neile kalapääsulahenduste väljatöötamise ühes vastavate mõjude hindamisega ümbritsevale keskkonnale. Koostatav dokumentatsioon aitab uuel kohapealsel peremehel viia paisud kooskõlla seaduses nõutud tingimustega ja vähendada nende ökoloogilist mõju vooluveekogudele, millel paisud asuvad.

Hanke üheks objektiks on Saesaare pais ja paisjärv, millel uuritakse likvideerimise võimalikkust, selle mõjusid ja tagajärgi. Saesaare paisuga seoses on hetkel käimas kalapääsu rajamisele algatatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH on seni jõudnud järeldusele, et nii loodus- kui sotsiaalsele keskkonnale oleks parim lahendus pais ja veehoidla likvideerida, tuues taas nähtavale haruldased kõrged liivakivipaljandid ja taastades selle Eesti ühe omanäolisema looduspaiga kogu oma ürgses terviklikkuses ja ilus.
Kõnealuse lepingu töödega hangitakse kogu vajalik teaduspõhine informatsioon, andmaks küllaldase aluse teha Saesaare tuleviku osas parim võimalik otsus ning saada adekvaatne hinnang loodusala taastamise maksumusele.

Leping sõlmiti konsortsiumiga, millesse kuuluvad Consultare OÜ, Piiber Projekt OÜ, OÜ Hendrikson ja Co ning OÜ advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi. Sõlmitud lepingu kestvus on 12 kuud. Lepingulisi töid rahastatakse läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahenditest.