Paluküla kohal jälle küsimärgid
“Kehtna vallale kuuluv Valtu spordimaja taotleb keskkonnaametilt luba raiuda Kõnnumaa maastikukaitsealal ja Natura alal asuvalt Paluküla Hiiemäelt üle 700 tm metsa,” kirjutab Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik.
Ta lisab, et Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsing sai sellest juhuslikult teada. Teabenõuded keskkonnaametile, muinsuskaitseametile, Kehtna vallale ja Valtu spordimajale pole seni selgust toonud, kas suusa- ja matkaradade hoolduseks tehtavaks metsaraieks on luba juba välja antud.
Ametlik kirjavahetus, mis on jälgitav ametite ja valla dokumendiregistris, jätab hetkel kõik otsad lahti. Keskkonnaamet metsateatisele täielikku jah-sõna pole ütelnud: kuna 48 tm planeeritavast raiest jääb otse mälestisele ehk mäel oleva hiiepaigana piiritletud alale ja osa raiest osaliselt sinna või mälestise piiranguvööndi alale, tuleb luba küsida ka muinsuskaitseametilt.
Muinsuskaitseamet, kes möönab, et hooldustööd on vajalikud, pole samuti jah-sõna ütelnud, vaid lubab, viidates töökorralduse reeglitele, küsida kõigepealt hinnangut ameti juures tegutsevalt ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertnõukogult.
Metsalehele ütles ameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut, et mälestise alale jäävate hooldustööde asjus tehakse otsus lähiajal.
Ühe kirja on hiljem veel Valtu spordimaja saatnud keskkonnaametile, teatades, et tahaks töödega alustada. Amet ei ole sellele kirjale ametlikult vastanud.
Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsingu esindaja Toivo Sepp on tegelikult üles tõstnud veel ühe nüansi. Seoses Raplamaa rattaklubi KoMo nüüdseks juba korraldatud rattamatkaga teeb Sepp keskkonnaametile ettepaneku analüüsida, kui palju Paluküla hiiemäe kooslused ja liigid ning looduslik pühapaik rattureid tegelikult talub.
“Seejuures tuleks analüüsida rattamatka mõju palukuklastele, kes on kaitsealune liik, ja selgitada välja maksimaalne lubatud rattasõitude hulk Paluküla hiiemäel võistluste ajal. /.../ Vastavalt raja marsruudile tuleks analüüsida ka rohukamara vastupanuvõimet tallamisele,” pakub Toivo Sepp.
Ahto Kaasik tuletab meelde, et Eesti Vabariik on kiitnud heaks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) looduslike pühapaikade haldamise soovitusliku juhendi, mis 2011. aastal tõlgiti ka eesti keelde.
“Seda tutvustati loodus- ja kultuuripärandiga tegelevatele ametnikele mõeldud teabepäevade sarjas. Maavalla koda jälgib juhendi täitmist ning kogub selle kohta andmeid,” märgib Kaasik.
