Näiteks Vana-Torokse talu pakkus laias valikus oma suitsutooteid. Lisaks tavakaubale suitsutatud linnu- ja loomaliha. Ka hinnaskaala oli lai – olenevalt kaubast algas see 7–8 euroga kilost ja jõudis 25 euroni.

Valmis saiad ja küpsetatavad leivad

Palju oli ka leivaküpsetajaid. Firma Haldjaleib pakkus nii tavalist rukkileiba kui ürdileiba, lihaleiba, lisaks odrajahukaraskit.

Leibade hinnad algasid 1.30 eurost ning jõudsid samuti kõrgele – aga siis oli sellele vastav ka leiva suurus.

Kes väliletist leiba osta ei tahtnud, võis seda saada ka leivatarest. Lisaks ostuvõimalusele sai jälgida leivaküpsetamist ning vihma ja külma eest leivaahju äärde sooja minna.

Soojasaamise mooduseid oli muidki. Näiteks olid oma kaubaga väljas Eesti veinivabrikud, kes oma kraami lahkelt degusteerida pakkusid. Üks parimaid soojaandjaid oli Peeter I lemmikveinina reklaamitud viinamarjavein, millele lisatud karamellsuhkrut.

Kes kohapeal kõhu täis süüa soovis või lähedasse Tartu linna eksootikat viia tahtis, võis osta karbitäie soolaube. Poolest kilost toitvast roast sai kõhu täis vähemalt kaks inimest. Rääkimata muidugi saiakestest, pirukatest ja koduõllest, mis samuti laadaliste kosutamiseks ära kulusid.

Õmmeldud lepatriinud ja voolitud lusikad

Muidugi ei puudunud käsitöö. Pakuti kudumeid, aga ka puidust köögiriistu – lõikelaudu, nuge, pannikaabitsaid. Tegija oli leidnud väga hea lahenduse ka pannkookide ja omlettide armastajaile – 5 euro eest sai osta suure puidust lameda eseme, millega hea neid hõrgutisi pannil ümber keerata.