Lihaveisekasvatus sai talus alguse 2008. aastal, kui Reet Pikkmets taotles noortaluniku toetust ja majapidamisse soetati esimesed lihatõugu veised.

Algul oli plaanis võtta limusiinid, aga kuna seda tõugu loomi polnud parasjagu piisavalt saada, otsustati šarolee kasuks.

2010. aastal poegis talus 14 looma, veiseid osteti juurde nii kodu- kui välismaalt. Hetkel on karjas 35 looma, kellest osa on puhtatõulised, osa ristandid. Varsti hakkavad poegimised. Küsimusele, kas praegu alustaks karjapidamist ainult puhtatõuliste loomadega, vastavad Pikkmetsad, et sellisel juhul jääks ära kogemus ristamisest.

„Kui oled lihaveisekasvatusega tegelnud ühe aasta, võib jääda mulje, et tead sellest kõike, aga kui oled tegelnud kolm aastat, hakkad aru saama, et oi-oi-oi, midagi on puudu − saad aru, kui vähe asjast tead,“ selgitas Reet Pikkmets.

2012. aastal käidi oma mullikaga esimest korda näitusel Tõuloom, aasta hiljem samal üritusel lehmikuga, 2014 käidi tõupulliga Maamessil. Jäneda talupäevadel pälvis farmi lehmik kauneima lemmiklooma tiitli. 

Maad on kasutuses 120 ha, sellest 70 ha turvasmullad, millel taimestik kasvab väga halvasti.

Reet Pikkmetsa sõnul võiks kari kasvada 20 ammlehmani, nii palju loomi saab olemasoleva maa ja varaga ära majandada, ilma et peaks suuri investeeringuid tegema. „Enamik loomi võiks olla puhtatõulised, aga osa jääb ka ristandeid,“ arvas ta.

Reet Pikkmetsa põhitöö ongi veisekasvatus, kuid abikaasa Targo töötab põhikohaga Läänemaa Nõuandekeskuse konsulendina. Sellele, kas lihtsam on projekte kirjutada või farmer olla, vastas mees, et projekti kirjutamine on töö, farmeriks olemine aga hobi. „Kui ainult raha pärast loomi pidada, pead ennast tööle sundima,“ lisas ta ja andis sellega mõista, et asja vastu peab huvi olema.

Pikkmetsade sõnul on lihaveisekasvatuse juures kõige olulisem muutustega kaasas käimine ja oludega kohanemine.

„Eestis on palju inimesi, kes teevad oma tööd piima- ja lihakarja pidamisel suure andumusega ja on lojaalsed ettevõttele, kus nad töötavad“, räägib parimate karjakasvatajate komisjoni ja MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg ning lisab „Just selliseid inimesi tahamegi esile tõsta parimate valimisel“.

Peri POÜ keskmine piimatoodang 2014. aastal oli 11 081 kg aastalehma kohta. Lisaks piimatoodangule arvestatakse piimakarjakasvataja väljaselgitamisel piimarasva ja -valgu kogutoodangut aastalehma kohta, somaatiliste rakkude arvu piimas ning samuti lehmade tõuaretust ja näitustel osalemist.

Pikkmetsade peres kasvatatakse šarolee tõugu lihaveiseid. Parima lihaveisekarjakasvataja juures hinnatakse ka karja suurust, puhtatõulisust, samuti söötmis- ja pidamistingimuste nõuetele vastavust ning näitustel osalemist. Mõlema aunimetuse puhul jälgitakse tootmisüksuse heakorda, ettevõtte jätkusuutlikkust ja majandustulemusi.

MES valib parimaid karjakasvatajaid koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi, Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi, Põllumajandusministeeriumi ning Veterinaar- ja Toiduametiga. Parimat piimakarjakasvatajat valitakse 15. aastat ning lihaveisekarjakasvatajat 9. aastat järjest.

Aunimetused antakse üle 23. veebruaril kell 11.00 Põllumajandusministeeriumis Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud aktusel.