"Samas koer oli noor ja terve ning kui loom on kord võetud, siis tuleb tema eest hoolt kanda," sõnas Hendrikson.

Jalg tuli amputeerida abaluust saadik. Nüüdseks on koer ammu paranenud, jõudnud saada viie kutsika uhkeks emaks ning olnud jahil igati jahikoera eest väljas - peremehe kinnitusel teeb tuule alla seapõrsale ning ei erine ka muidu tavalisest neljajalgsest.

Loomaarst Kadri Kääramees Janne Orro loomakliinikust ütles, et inimeste hirmud väikeloomade jalatraumade puhul on tihti suuremad, kui probleem ise.

"See on inimeste välja mõeldud piirang, et amputeeritud jalaga loomad on koledad ja kannatavad väga, loomadel on oluline, et ei oleks valu," sõnas Kääramees, kes on näinud nii kolmejalgseid koeri, kui kasse, kes on kolmel jalal väga hästi toime tulnud. Kergem on väiksemakasvulistel loomadel, kuid ka suuremad tulevad toime puuduvat jäset teiste tööga kompenseerides. Loomaarsti praktikas on ette tulnud ka esikäpata kass, kes suutis kiire liikumise pealt ainsa esikäpaga kiiresti püüdmisliigutusi teha.

"Looduses läheks kolmejalgsel ehk tõesti raske olla konkurentsivõimeline, kuid inimesega koos elav koer või kass saab kolme jalaga väga hästi hakkama. " sõnas Kääramees, kelle sõnul teevad omanikud otsuse viga saanud looma magama panekuks liiga kergekäeliselt.

"Loomadel ei ole sellist body imaget nagu inimestel, mis paneb muretsema, et mis teised mõtlevad. Kui valu ei ole, siis nad õpivad uue liikumise kiiresti ära."