Pereparas Kia Carens
Abikaasa on andnud suure panuse auto ostmisse – ei tule kõne allagi. Eelistada kedagi lastest? See võib veel aastate pärast isikksuslike käitumishäirena kätte maksta, kinnitaksid psühhiaatrid.
Jääb üle soetada suurem auto. Aga suurega pole ju enamiku aastast midagi peale hakata!
Kia Carens on üks parajaid variante. Seest pisut suurem kui väljast, kui klassikutele viidata. Tõmbad kaks tagaistet pakiruumi põrandast välja, nihutad nende ees oleva istme ettepoole, painutad seljatoe ette ja palun väga – mahudki kolmandasse istmeritta.
Tõsi, rohkem on ta ikkagi laste rida, aga mis siis. Seitse täiskasvanut tahab väga harva ühes sõiduautos viibida.
Seega: lastega mere äärde sõitmine saab maksimumpunktid.
Pereauto kannatas ka Kõrvemaa liivaseid teid, kaasa arvatud mõned päris sügavad ja pehme põhjaga lombid. Seega võib suurema seltskonnaga ka mustika- või maasikametsa põrutada, kui Carensilt maastiku-omadusi nõudma ei hakata.
Ning veel: kolmas istmerida kahandab muidugi pakiruumi mahu ning seitse seenekorvi saab ühes võtta vaid siis, kui enamik oma korvi süles hoiab.
Aga viiekesi võib isegi matkavarustuse ära mahutada. Paar põnevat laegast on ka nn põranda all.
Prooviauto jõuallikaks oli 1,7-liirine diiselmootor. Nii ja naa, võib selle kohta öelda. Sõltub, kui vähe või palju reisijaid ning lasti on.
1,7-liitriseid diiselmootoreid on koguni kolm. Kiirem neist sööstab nullist saja kilomeetrini tunnis 10,4, aeglaseim 13 sekundiga. 1,6-liitrine, eriti aga kaheliitrised bensiinimootorid on kirjade järgi tükis krapsakamad.
Sõita oli Carensiga (kui mootori mõningane uimasus välja arvata) meeldiv. Eriti neil, kel aastaid üle 40. Mugav ja turvalisena tunduv. Ka Türisalu kauakestvas kurvis meeldivalt sujuv ning stabiilne, väikeste veerevate kividega kruusateed taluv.
Vajalikud nupud satuvad lihtsasti käe alla, rool on, nagu Kiale kohane, neist ikka korralikult üle külvatud.
Esipaneel on aga kuhjata armastava Kia kohta vägagi napp ja elegantne. „Keskendu peamisele, mees!“ näib see ütlevat. „Ära osta autot silmade, vaid arvelauaga!“
Ning lõpuks, kuid mitte vähetähtsana – väline välimus. Se on just selline, nagu ühele end seitsmekohalisena reklaamivale sõidukile kohane. Pisut tüsedusele kalduv, et kõigil ikka liigutamis- ja hingamisruumi oleks, aga samas saleda joonega. Müüjate keeles on selle tüübi nimi „sihvakas aerodünaamika“.
