Pihkvas arutatakse Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise küsimusi
„Hea on tõdeda, et piirkonna veemajandus on stabiilne, ka veekogude seisund pole oluliselt muutunud, kuid tähelepanu tuleb pöörata lähiaastatel tekkida võivatele muutustele,” märkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv.
“Tänavuse aasta mõnevõrra erandlikud tingimused, nagu näiteks kõrge veetase, kõrge vee- ja õhutemperatuur ning intensiivne päikesekiirgus näitavad, et välistegurid võivad hakata veekogude seisundit senisest rohkem mõjutama,” täpsustas Liiv.
Istungi päevakorras arutatakse Narva jõe ja Peipsi järve vesikonna veemajandusega seonduvat ja analüüsitakse veekogude ökoloogilist seisundit, vahetatakse ka infot veemajanduskavade väljatöötamise ja nende täitmise käigust ning seire ja teadusuuringute seisust.
Tavapärasest rohkem arutatakse Narva veehoidlaga seonduvat, sest nii seniste veemajandusprobleemide kui ka uute lahendamine sel veekogul nõuab oluliselt paremat reguleerimist. Näiteks tuleb juttu Narva jõe äravoolu kasutamisest Narva vana sängi osaliseks veestamiseks ning sellega looduslike kalakoelmute taastamiseks.
Täpsustatakse ka mitmete seniste tegevuste korda seires kasutatavate analüüsimeetodite, seireandmete vahetuse, hüdroloogiliste andmete vahetuse ja prognooside saamise osas Vene poolelt, samuti ohuolukordadest teavitamise korda, mis on eriti oluline Narva veehoidla puhul.
Eesti delegatsiooni juhib komisjoni kaasesimees Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus, Venemaa Föderatsiooni delegatsiooni komisjoni kaasesimees Föderaalse Veeressursside Agentuuri juht Marina Seliverstova. Delegatsioonide koosseisus on Eesti ja Venemaa loodepiirkonna juhtivad veemajandusametnikud, energiaettevõtete, piirivalve ja välisteenistuste esindajad.
