Jaanikuus paistab pika sabaga C/2009 R1 – see on komeedi ametlik nimi – Koidu ja Hämariku suudluse ajal põhjakaares. Just pööripäeva paiku oleks teda üsna lihtne leida. Siis asub ta selle kandi heledaima tähe, Veomehe Kapella juures. Kui seda heledat taevast ees ei oleks!

Kes juhtumisi lõunamail, kus pööriööd nii valged pole, kiigaku kindlasti öösel põhjataevasse.

Binokliga peaks rohelise tulnuka näiteks kolmapäeva varahommikul (nii kella 1–2 paiku, kui taevas veidigi tumedam) siiski üles leidma. Hea seegi, et päris priske Kuu sel ajal juba looja on läinud.

Mida päev edasi, seda Päikesele ligemale komeet liigub ja tõenäoliselt ka eredamaks läheb. Paraku on Päike ja selle ümbrus veel eredam.

Juuni lõpul – juuli algul teeb McNaught kaare ümber Päikese, kolib lõunapoolkera taevasse ja kihutab meist eemale. Arvatavasti igaveseks, sest tema trajektoor on hüperboolne.

Komeedid (kr komētēs, ‘pikajuukseline’) ehk sabatähed on Päikesesüsteemi väikekehad, mis koosnevad jääst, süsihappelumest ja kivimitest. Liiguvad nad mööda piklikke orbiite. Enamasti on komeedid nähtamatud, ent kui Päikese lähedale satuvad, siis udulaiguna nähtavad.

Vahel harva esitavad nad uhket eredat pikasabalist vaatepilti, nagu näiteks sama mehe avastatud 2007. aasta suur McNaughti komeet – viimase 40 aasta heledaim.

Suurem osa komeete on pärit Öpiku–Oorti pilvest, kus neid võib olla miljardeid kui mitte tubli triljon. Teekonnalehte on neid seni kirja pandud ligi 4000.

Eesti astronoomi Ernst Öpiku ja Hollandi astronoomi Jan Oor­ti nimeline komeedipilv ümbritseb Päikesesüsteemi ümmarguselt valgusaasta kaugusel ehk 50 000 korda kaugemal kui Maa Päikesest. See pilv peaks olema suurim (ka) eestlase nime kandev objekt Universumis.

Kuulsaim sabatäht on Inglise astronoomi Edmund Halley nime kandev komeet, millest juba 240. a eKr teatavad Hiina kroonikad. Keskmiselt iga 75–76 aasta takka ilmuvat Halleyt oli viimati näha 1986, järgmine kord tuleb suvel 2061. See ongi ainuke paljasilmakomeet, mida on inimese eluaja jooksul võimalik kaks korda näha.

Heledaid sabatähti on aina ümbritsenud salapära. Ehkki päikesevarjutus ja meil põhjamaalastel ka virmalised on palju silmatorkavamad taevasündmused, mõjub komeetide puhul nende ettearvamatus. Vanasti arvati, et nad mõjutavad saatusi ja teevad lausa ajalugu.

Märtsis 44 eKr tappis Brutus Julius Caesari. Juulis ilmus taevasse päevalgi nähtav komeet, mida peeti märgiks, et Caesar on asunud surematute jumalate sekka. Rooma impeerium hakkas alla käima.

Aastast 1066 on teada, et Halley komeedi ilmumine tekitas suurt hirmu Inglise kuningas Harold II-s. Normandia hertsog Guillaume (William Vallutaja) pidas aga sabatähte kindlaks märgiks, et ta peab Inglismaa vallutama. Samal aastal peeti Hastingsi lahing, mille võitis William.

Kes arvab, et nüüdisaja inimesele sellised mõtted ei mõju, arvaku veel kord. Alles 1997 tegi Taevavärava-nimeline rühm Californias ühise enesetapu, et toonase ereda Hale’i–Boppi komeedi sabas väidetavalt lendav UFO nende hinged kaasa võtaks.