EHS-i juhatuse esimees Maario Laas tõdes, et väga oluline on tihe ja pidev infovahetus, et ükski andekas hobune ei läheks ratsaspordi jaoks kaduma ning et ka kasvatajatel oleks motivatsioon ja võimalused oma hobuseid nii võistlustel kui näitustel välja pakkuda.

"Kasvatajad ise ju reeglina ratsaspordiga ei tegele ega pruugi seega väga täpselt teada tippratsutajate vajadusi," ütles Laas. "Nii ongi kujunenud, et parimate sportlaste jaoks tuuakse hobuseid mujalt riikidest, samal ajal kui Eestis endas on sobivad hobused tegelikult olemas, keda kahjuks pole õigel ajal lihtsalt tähele pandud. Meie soov on, et ükski hea hobune ei jääks tulevikus enam talli peitu."

Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretär Siim Nõmmoja rõhutas, et sportlastele sobivate hobuste leidmiseks on põhiline informatsiooni kättesaadavus. 

"Ratsasport on täna koondunud põhiliselt Harjumaale, samal ajal kui hobusekasvatajaid on ju kõikjal Eestis," lausus Nõmmoja. "Ratsasport on hobusekasvatajatele konkreetne turg. Jääb üle vaid kasvatajad ja sportlased omavahel kokku viia."

Nõmmoja ütles, et kui ratsasportlase nn rohelise kaardi omanikke on Eestis üle 2000, siis harrastajate arv on kindlasti juba praegu oluliselt suurem. 

"Meie kindel eesmärk on korraldada rohkem atraktiivseid võistlusi, seeläbi ala populariseerida ja harrastajate ringi laiendada," ütles Nõmmoja. "Pean täiesti reaalseks, et juba viie aasta pärast on meie ühiste jõupingutuste tulemusel regulaarseid ratsaspordiga tegelejaid vähemalt kaks korda rohkem kui täna."