Põdrad ja hirved tunnevad end hästi

 (2)
Põdrad ja hirved tunnevad end hästi
Ulukijälgede loendusruutude läbimine 2012. aastal. Kaardil on esitatud ka kaks 2012. aasta kevadel Harjumaale lisatud ulukiruutu, mis jäid loendusel veel läbimata. Allikas: www.keskkonnainfo.ee.

Keskkonnateabe Keskuse kokkuvõte tänavusest ruutloendusest märgib ka metssigade soodsat seisu.

Keskkonnateabe Keskuse kokkuvõte tänavusest ruutloendusest märgib ka metssigade soodsat seisu.

Ruutloendus kujutab endast ulukijälgede loendust, mida jahimehed tegid tänavu veebruaris ja märtsis. Muudatusi ulukiasurkondades selgitatakse Keskkonnateabe Keskuses jäljeindeksi abil, mida võrreldakse eelmiste aastate jäljeindeksitega.

Põtrade hulk on suurem

“Võrreldes eelnevate aastatega on märgatavalt suurenenud põdra jäljeindeks, mis on sarnane 2006. ja 2007. aasta tulemusega,” ütleb kokkuvõte. “Põdra jäljeindeksi valdav suurenemine haakub hästi ka jahimeeste hinnanguga, et põdraasurkond Eestis on võrreldes eelneva aastaga suurenenud.”

Maakonniti on põdra jäljeindeksi väärtus tõusnud kõige rohkem Järva- ja Lääne-Virumaal, mõnevõrra langenud aga Hiiu- ja Põlvamaal.

Võrreldes 2011. aasta talvega, on keskmiselt 23% võrra suurenenud ka metssea jäljeindeks. Suurimad muutused on aset leidnud Rapla- ja Lääne-Virumaal (üle 50%). Kuigi tulemust mõjutab ka see, et suure lume talvedel liikusidki metssead vähem, pole Keskkonnateabe Keskuse järgi välistatud, et osa nüüdsest jäljeindeksi kasvust võib olla tingitud noorloomade paremast ellujäämisest – tõenäoliselt on soodne 2011./2012. a talv metssea arvukuse taas tõusule suunanud.

Seotud lood:

Metskitsi veelgi vähem

Punahirve jäljeindeks on keskmiselt jäänud samale tasemele, kuid Mandri-Eestis (v.a Lääne-Virumaa) viitavad ruutloenduse tulemused hirve asustustiheduse suurenemisele ja levikuala laienemisele.

Suure lume talvedega suurelt kahanenud metskitsede asurkond on viimase talvega veelgi väiksemaks muutunud. Osaliselt võib see Keskkonnateabe Keskuse hinnangul olla eelnenud raskete talvede järelkaja. Samas võib piirkonniti olla tegu ka 2011. aastal veel üsna kõrge arvukuse juures püsinud ilvese ja hundi asurkonna negatiivse mõjuga.

Nüüd on võrreldes eelmise aastaga ka ilvese ja hundi enda seisud kehvemad. “Kui hundi puhul on suhtelise asustustiheduse langus seotud peamiselt mulluse tugeva küttimissurvega, siis ilvese puhul on sellise languse põhjustajaks küttimissurve kõrval ka toidubaasi (metskitse) vilets olukord,” on märgitud kokkuvõttes.

Väikeulukitest on veelgi langenud valgejänese jäljeindeks. Juba teist talve järjest on vähem ka rebase jäljeradasid.

Rebaste arvukuse kahanemise põhjuseks on pakutud suuremat küttimist, piirkonniti lausa laastavat kärntõbe, lumerohkete talvede toidunappust ja seda, et seal, kus metskitsi on väga väheks jäänud, jahivad suurkiskjad rebaseid varasemast rohkem.

Eelnenud aastatega võrreldes on langenud ka metsnugise ja orava jäljeindeks.

Ruutloenduse tulemusi arvestab Keskkonnateabe Keskus muu hulgas, kui koostab aastaülevaadet ulukite seisundist. Ka see ülevaade peaks nüüdseks olema kättesaadav veebilehel www.keskkonnainfo.ee.

Allikas: Keskkonnateabe Keskuse “Ulukite 2012. aasta ruut­loenduse andmete analüüs”, koostanud Rauno Veeroja