Kokku võeti kaheksa pinnavee proovi (matmispaika ümbritsev kraav, Kivimurru kraav, Mustvee jõgi) ning üheksa põhjavee proovi (lähikonnas asuvad salvkaevud ja Torma prügila kolm seirepuurkaevu).

Seire tulemused olid sarnased samas matmispaigas 13. augustil toimunud fooniseire tulemustele ehk suuri muudatusi põhja- ja pinnavee näitajates pole. Lähiümbruse pinnaveeseire tulemused jäävad keemiliste näitajate osas väga hea ja hea seisundi klassi piiridesse.

Teise seire tulemusi võrreldi esimesel seirel võetud proovide tulemustega. Toona võttis Eesti Keskkonnauuringute Keskus Jõgevamaa matmispaiga lähiümbrusest kokku kümme proovi: viiest ümbruskonnas asuvast salvkaevust, Torma prügila seirepuurkaevust ning piirdekraavist, Mustvee jõest ja Võtikvere peakraavist. Eesmärk oli fikseerida algne olukord.

Proovidega analüüsiti erinevaid keemilisi ja mikrobioloogilisi näitajaid (biokeemiline hapnikutarve, keemiline hapnikutarve, üldfosfor ja -lämmastik, Clostridium perfringens vegetatiivsed rakud, coli-laadsed bakterid, enterokokid, Escherichia coli, Clostridium perfringens spoorid).

Seiret tuleb 2015. aasta lõpuni teha kord kuus. Alates 2016. aastast kord kvartalis ning 2017. ja 2018. aastal kord aastas kevadisel suurveeperioodil (märts-aprill).