Statistikaameti andmetel kujuneb selle aasta teravilja kogusaagiks Eestis üle miljoni tonni. Seni suurim saadi 1984. aastal, 995 000 tonni.

Toona kasvatati teravilja, aga praegusest 309 000st ligi 100 000 hektarit suuremal pinnal.

Ka rapsi kogusaak 166,5 tuhat tonni on kõige suurem. Varasemast tunduvalt rohkem kasvatati talivilju, 90 000 hektaril.

Esialgsetel andmetel kujunes keskmiseks hektarisaagiks teraviljal 3743 kg ja rapsil 2288 kg, mida on esimese puhul üle kolmandiku ja teisel ligi neljandik rohkem kui aasta varem.

“Eelmise aasta sügisene külviaeg oli piisavalt kuiv ja soe, nii et sügisel arenesid korralikud taimed,” selgitab Jõgeva SAI direktor Mati Koppel. “Jaanuari algusest märtsi keskpaigani püsinud lumikattega talv ei kujunenud liiga pikaks ega taimi kurnavaks. Samuti polnud ohtlikke külmaperioode.”

Soodsad ilmad jätkusid ka aasta algul ning oli piisavalt niiskust. Nappis soojust ja päikesepaistet, mistõttu terade proteiinisisaldus jäi suhteliselt madalaks. Vihmade tõttu hilinenud koristus tingis ka madala langemisarvu.

Suviviljade ja suvirapsi koristus kujunes pikaks ning kaod olid suured. Viimaseid põlde koristati veel novembri alguses ja mitmed põllud jäidki koristamata.

Saaki vähendas ka Lõuna-Eestis äikesetormidest tingitud tugev lamandumine. Põhja-Eestis jäid mitmed põllud koristamata, kuna eelkõige hilised nisu- ja rapsisordid ei jõudnud valmida.

Loomakasvatus: vastuolude aasta

2012. aastal lüpsilehmade arv ei vähenenud, piimatoodang tõusis ning lihaveiste arv ületas
50 000 piiri.

Eesti arvukaim piimatõug, holstein, lüpsis keskmiseks toodanguks üle 8 tonni. Sellega kuulub Eesti Euroopa parimate piimakarjakasvatusmaade hulka.

Lisandus edukaid tootjaid, kes saavutasid aastas üle 10 000 kilogrammi. Tootjatele makstud piimahind oli aga madalam kui mullu, mis sunnib tööd efektiivsemaks muutma. Seda tõestavad paljud tänavu valminud või valmimisjärgus laudad.

Aastat iseloomustab aga ka piimafarmide arvu vähenemine. “Lõpetanud või lõpetamas on mitte ainult väikesed, vaid ka mitmed sajapealised karjad,” väidab Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel Bulitko.

Vastuoluline ka veiste eksport. Mitmed varasemad ostjad ei olnud oma riigi toetuse ärajäämise või ka ilmastikust tingitud söödanappuse tõttu võimelised tõukarja soetama. “Praegu otsime uut turgu kolmandatesse riikidesse – näiteks Valgevenesse ja Ukrainasse,” selgitab ühistujuht.

Varem ei ole Eestist müüdud ka täiskasvanud aretuspulle seemendusjaamast. 2012. aastal asusid kahte Valgevene seemendusjaama elama kümme Eesti päritolu aretuspulli. “Varem oleme hinnatud pulle ise teistest riikidest soetanud,” märgib Bulitko.

Aasta teine pool näitas, et Eestigi ei ole kaitstud viimastel aastatel Euroopas levinud loomahaiguste eest. “Farmerite teadlikkus ka ise loomi oma karja täienduseks soetades peab olema kõrge,” hoiatab Bulitko.

Aiandus: seni täitumata lootus riigi abile

Avamaa köögivilja saak hektari kohta oli üle keskmise, kuid suve alguses üleujutatud põldudel jäid taimed kiratsema ning sügisese vihma tõttu jäi saaki põllule.

Katmikala köögivilja mõjutasid aasta algul keskmiselt 30% tõusnud gaasi hind ja külm kevad.

Puukoolide aasta oli hea, taimed kasvasid hästi ja istikud olid hea kvaliteediga. “Rõõm on sellest, et on hakatud uusi õuna- ja marjaistandusi rajama,” lisab aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin.

Negatiivse pitseri jätsid ohtlikud taimehaigused, mis Eestis esimest korda avastati – tamme-äkksurm ja viljapuu-bakterpõletik.

Üha tihenev konkurents ja tugev hinnasurve Hollandi poolt valmistas raskusi lillekasvatajatele. Kesk-Euroopa tarbimine vähenes, raskusi oli toodangu müümisega.

Tekkis kurioosne olukord, kus näiteks lilleõis maksis sügisesel Hollandi oksjonil rohkem kui lillesibul, millest samasugune õis kevadel Eestis kasvama pandi.

Järjest rohkem annab tunda puudus haritud oskustöölistest. Ka aianduskoolid mõtlevad murelikult vähenevale laste arvule, kes pärast põhikooli võiksid eriala õppima tulla. Samas pakutakse enam võimalusi täiskasvanutele lisaeriala omandamiseks või ümberõppeks, ja huvi selle vastu tõuseb.

Märk “Eestis kasvatatud”, mida kodumaise toodangu eristamiseks kasutavad köögivilja- ja istikutootjad, on endiselt au sees, seda kasutatakse aastas miljoneid kordi.

Arvud näitavad, et Eesti riik oma rahvast kodumaise toodanguga ära ei toida. Aiandusel on seni aga puudunud riigi tugi.

Saaduste müük: teravilja esiletõus

Eurostati esialgsetel andmetel suurenes Eesti põllumajanduse kogutoodang 816 miljoni euroni, mida on aasta varasemast 9% rohkem.

Eesti taimekasvatustoodangu väärtus ületas esimest korda napilt loomakasvatuse oma, tavaliselt on loomakasvatus, eelkõige piimatootmine, olnud Eesti põllumajanduse mootor. 2009. aastal õitses seakasvatus.

Võrreldes möödunud aasta sügisega, oli tänavu rapsi müügihind ca 11% kõrgem, toidunisu hind on tõusnud ca 22%, toidurukkil ligi 10%.

Piima on aprillist oktoobrini, võrreldes 2011. aasta sama ajaga, tööstustele tarnitud ligi 5% rohkem. Kokkuostuhind jääb aga mõnevõrra madalamaks. Kui 2011. aasta kümne esimese kuu keskmine kokkuostuhind oli 32,2 senti, siis tänavu 29,7.

Toorpiima eksport Lätti ja Leetu on suurenenud, 1700 tonnist läheb iga päev üle piiri ligi 500.

Venemaa turu sulgemine aasta alguses ja kõrged söödakulud on andnud löögi seakasvatajatele. Ekspordikeeld langetas sealiha hinda elussigade eksportijatele kuni veerandi võrra.

Põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus toob välja ka loomakasvatajate ühise mure – märkimisväärselt on tõusnud sisendite hinnad. Kui võrrelda käesoleva ja möödunud aasta septembri söödaodra hinda Eestis, siis kasv on olnud koguni 16%. Samas suurusjärgus on kasvanud ka söödanisu hind.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport moodustas jaanuarist oktoobrini 954 miljonit eurot, mida on 16% rohkem kui möödunud aasta samal perioodil.

Poliitika: ühine tegutsemine

Põllumeeste keskliit ja põllumajandus-kaubanduskoda võitlesid võrdsemate põllumajandustoetuste eest uuel ELi eelarveperioodil. “4. juunil avaldasime Balti riikide ühispetitsiooni toetuste võrdsustamiseks ja hakkasime sellele allkirju koguma,” räägib põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra.

Aktsiooni lõppedes oli Eestist kogutud 25 009, Lätist 18 710 ja Leedust 20 050 allkirja. Eesti edu võtmeks oli kaubanduskettide kaasamine.

“28. juunil andsime petitsiooni Euroopa Parlamendi presidendile Martin Schulzile ja komisjoni presidendile José Manuel Barrosole, kes ütlesid, et meie ettepanekud on täiesti õigustatud,” ütleb Sõrra.

Kui ELi eelarve esimene lugemine hakkas lähenema, olid pakkumised Balti riikide otsetoetuste osas vaid 58% ELi keskmisest. Siis kutsusid EPKK ja põllumeeste liit ellu aktsiooni “ÜPP Balti traktor”, mille käigus vana ja väsinud Belaruss sõitis Tallinnast Brüsselisse.

22. novembril toimunud üldkogul käidi välja nn Balti erisus, kus toetusnumbrid olid juba 75% ELi keskmisest.

“Eespool kirjeldatu sai teoks Balti riikide põllumeeste organisatsioonide koostöö tulemusena. Meid toetasid ka valitsused ja meie saadikud Euroopa Parlamendis,” kiidab Sõrra. “Sügav kummardus meie põllumeestele, kes selleks panustasid – kogutud 17 000 eurost on veel pool alles.”

Võitlus jätkub. Põllumehi ei rahulda toetuste tõusu graafik ja ka see, et maaelu arengu toetusi tahetakse vähendada 19% – ühe käega võetakse, teisega antakse.

“Oleme plaaninud järgmise ühise protestiaktsiooni jaanuari lõppu ja see läbib nagu välk ühel ajahetkel kõik Balti riigid ning tuletab Brüsselile meelde – Balti põllumehed ja toidutarbijad nõuavad võrdsust,” vihjab EPK asepresident.