Põllumajanduses algab „rohestamine“
„Põllumajanduse intensiivistumine on üle-euroopaliselt suur probleem ja seepärast on eelkõige roheliste kogukondade algatusel pandud põllumajandustoetuste juures suur rõhk keskkonnahoiule,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Põllumajanduse mõju keskkonnale soovitakse viia võimalikult väikeseks.“
1. jaanuarist 2015 kehtima hakkavaid kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavasid on kolm:
- põllumajanduskultuuride mitmekesistamine – sõltuvalt põllumajandusmaa pindalast tuleb kasvatada vähemalt kahte või kolme erinevat kultuuri;
- olemasoleva püsirohumaa säilitamine – taotlustes toodud püsirohumaa pindala peab säilima;
- ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade olemasolu – toetusõiguslikel põllumaadel pindalaga üle 15 hektari, tuleb 5% deklareeritud põllumaast määratleda nö ökoalana.
Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on Eesti looduslähedane maa ja seetõttu on osades valdades põllumehed vabastatud ökoalade määramisest. „Eesti on metsane maa ja meil õnnestus koos teiste Põhjamaadega saavutada erand, milles seda ka arvestatakse,“ sõnas Padar.
Täpsed rohestamise tingimused, sh ökoalade määratlemisest vabastatud vallad, selguvad 1. oktoobriks. Rohestamise nõuete täitmine on ühtse pindalatoetuse taotlejale kohustuslik ja moodustab 30% otsetoetustest.
„Pingutame selle nimel, et rohestamise nõuded rakendada võimalikult lihtsalt ja mõistlikult,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar.
Rohestamine (ingl k greening) on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uus keskkonnameede, mis hakkab kehtima 1. jaanuarist 2015. aastal ja moodustab 30% otsetoetuste eelarvest. Rohestamise nõuete rakendamine on liikmesriikidele ja ühtse pindalatoetuse taotlejatele kohustuslik, erandina ei laiene rohestamine väiketootjate skeemis osalevatele põllumajandustootjatele.
Perioodil 2014–2020 makstakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames Eesti põllumeestele otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro eest.
Loe lähemalt rohestamise kohta Maablogist.
