Põllumehed soovivad käivitada riigi äriühingu, mis pakuks neile kriiside korral sissetulekut stabiliseerivaid võimalusi
Mõned aastad tagasi pakuti välja idee luua riigi osalusega äriühing, mille ülesandeks olekski pakkuda põllumajandusettevõtetele kriiside korral sissetulekute stabiliseerimise instrumente.
Koosolekul osalenud Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg ja maaeluministeeriumi kantsleri vanemabi Indrek Grusdam andsid ülevaate äriühingu loomise senisest käigust. Rosenberg rõhutas, et riskijuhtimine on väga lai teema. Üks kulukamaid riskijuhtimise meetmeid on näiteks kindlustus.
Riigi osalusega äriühingu loomise idee tekkis maaeluminister Ivari Padari ajal ja kuigi ka maaeluminister Urmas Kruuse toetas seda, siis valitsus pole plaanile siiani põhimõttelist heakskiitu andnud. Ühingu kapitaliseerimiseks võiks riik ühingusse panustada riigi omanduses olevate maadega, aga ka rahaliste vahenditega. Kindlasti on oluline teatud määral kaasata ka erakapitali.
Ühingu ülesandeks oleks sissetulekute stabiliseerimise fondi käivitamine ja võimalusel ka haldamine. Üheks tegevuseks võiks tulevikus olla ka põllumajandussektorile pakutav kindlustustegevus. Ühingu loomise üheks kaugemaks eesmärgiks võiks olla ka põlvkondade vahetusele kaasaaitamine põllumajandussektoris.
Rosenberg tõi koosolekul välja, et ühing saaks pakkuda neid teenuseid ja lahendusi, mida sihtasutusel pole võimalik pakkuda, ka selliseid lahendusi, mida pangad ei paku. Toimkonna liikmed leidsid kokkuvõtvalt, et ühingu loomisega tuleb edasi minna.
Põllumajandus on kõrge riskiastmega äri, mistõttu on teatud perioodidel vajalikud meetmed sissetulekute stabiliseerimiseks.
Muudatused rohestamise reeglites on takerdunud
Teraviljatoimkonna koosolekul arutati ka põllumajanduse otsetoetustega seonduvat.
Maaeluministeeriumi põllumajanduse otsetoetuste büroo juhataja Reno Paju rääkis, et sellel aastal seisab otsetoetustega seonduvalt ees kaks suuremat muutust: rohumaade hekseldamine on ilma piirangu-teta taas lubatud ning paljusid tootjaid puudutab püsirohumaade tagasirajamise kohustus.
Rohestamise reeglite muutmine on takerdunud – kuigi Euroopa Komisjon võttis määruse vastu, siis Euroopa Parlament ja EL nõukogu sellega tõenäoliselt ei nõustu. Nii ei jõustu ilmselt nõue, mis oleks keelanud taime-kaitsevahendite kasutamise nn ökoloogilise kasutuseesmärgiga aladel, kuid samuti ei ole rohealadel lubatud liblikõieliste segukülvid.
