Taotlusi programmis osalemiseks esitasid Eesti erinevatest piirkondadest nii piimatootjad, teravilja-, lihaveise- kui ka seakasvatajad. Ligi pooled taotlejatest toodavad põllumajandussaadusi nitraaditundlikul alal, samuti on esindatud mitmed mahetootjad.

„Põllumehed on mures oma ettevõtte tuleviku pärast. Veeseaduse karmistuvate nõuete täitmisel seisavad põllumehed silmitsi küsimustega, kuidas säilitada ettevõtte konkurentsivõime ja tootlikkus. Näiteks lihaveisekasvatajad on mures loomade karjatamise piirangute pärast veekogude ääres, taotlejate sõnul on piirang pannud küsimärgi alla kogu sektori jätkusuutlikkuse. Piimatootmise ja taimekasvatusega tegelevad ettevõtted tõid probleemina välja märgatavalt lüheneva sõnniku laotamise aja. Uute reeglite täitmine nõuab ettevõtetes sõnnikumajanduse ümberkorraldamist ja suuri investeeringuid,“ selgitas Riisenberg.

Programmis osalevatele põllumajandustootjatele tutvustatakse keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja praktikaid orgaaniliste väetiste kasutamisel. Koostöös ekspertidega koostatakse iga osaleva ettevõtte jaoks individuaalne tegevuskava.

Põllumajandus-Kaubanduskoda on GreenAgri projekti raames tellinud ka orgaaniliste väetiste käitlemisel kasutatavate tehnoloogiate võrdleva uuringu, millest põllumeestel oleks tulevikus praktiline kasu investeerimisotsuste tegemisel. Uuringu viib läbi Eesti Taimekasvatuse Instituut. Uuringu tulemusi on kavas tutvustatada kõigile põllumeestele kevadistel infopäevadel, samuti on plaanis korraldada ka erinevate sõnnikulaotamistehnoloogiate esitluspäev.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Läti Põllumeeste Parlamendiga viib aastatel 2015-2019 läbi projekti GreenAgri, mille eesmärgiks on vähendada Eestis ja Lätis põllumajandustegevusest taimetoitainete pinnavette leostumist ning sealt edasi Läänemerre kandumist, säilitades samas tootjate konkurentsivõime. Projekti GreenAgri elluviimist toetab Euroopa Liit Interreg Kesk-Läänemere Programmi 2014-2020 raames.