Põllumehed võivad rõõmustada: hooajatööliste värbamine välismaalt muutub lihtsamaks
Tööandjate vaatevinklist on olulisim ja oodatuim muudatus see, et edaspidi ei pea nad hooajatöölistele maksma 1,24-kordset Eesti keskmist brutopalka. Siseminister Andres Anveldi sõnul aitab see leevendada tööjõupuudust hetkedel, mil töökätest kõige suurem puudus on.
Aiandustootjatele see väga oluline otsus, kuna siiani on tööjõukulu olnud nende jaoks liiga suur, sest välismaalasi said nad hooajatöödele palgata vaid seaduses ette nähtud kõrgema palga eest. Samas on võõrtööliste palkamine olnud neile sundkäik, sest kohapealt põllutöödele nii lihtsalt inimesi enam ei leia.
“Tänavu tuleb minu põldudele tööle juba 50 ukrainlast, aga seadused nõuavad, et ma maksaks neile lihttöö eest pankuri palga – see ei ole normaalne!” kritiseeris kevadel OÜ Kindel Käsi juhataja Valdis Kaskema, kes kasvatab Tartumaal Nõo vallas 20 hektaril maasikaid.
“Aiandusliit on juba aasta aega taotlenud, et võiksime hooajatöödel maksta ka võõrtöölistele miinimumpalka, oleme käinud selgitamas nii maaelukomisjonis kui põhiseaduskomisjonis, et kes töötab paremini, võib rohkem teenida, samas viletsamale tegijale võiksime maksta vähem,” on Maalehe veergudel rääkinud ASi Sagro juhataja Kalle Reiter. Pidev selgitustöö kandiski viimaks vilja.
Selleks, et tööandja saaks endale välismaalt hooajatöölise palgata, peab pakutav töö kuuluma hooajaliste tegevusalade loetellu. Hooajast sõltuvad põllumajandus-, majutus- ja toitlustussektoris ning toiduainete ja alkoholivaba joogi tootmise valdkonnas olevad tööd. Siiani võis hooajatööks lugeda vaid põllumajandussektorisse kuuluvaid töid.
Teiseks peab töö olema hooajalise iseloomuga. See tähendab, et see peab olema seotud konkreetse ajaga aastas, mil nõudlus tööjõu järele on tavapärasest oluliselt suurem. Uuendusena võib hooajatööd teha kuni üheksa kuud aastas senise kuue asemel.
