Poegiva lehma või mullika kehakonditsiooni hinne võiks olla 3,0–3,5. Ülesöötmine tiinuse viimases kolmandikus põhjustab rasvaladestusi sünnitusteedesse ning loote liiga suurt kasvu, mistõttu on sellised loomad raske poegimise riskigrupis. Rasvunud loomadel on suurem risk tupe- ja/või emaka väljalangemise tekkeks.

Sünnituse väljutusjärk (loom lamab ja väitab, häbemepilust paistab välja lootekott ning selle sees vasika jäsemed) kestab lehmadel normaalselt 0,5–4 tundi, mullikatel 3–4 tundi. Abistama hakatakse siis, kui pärast lootekoti lõhkemist ei ole lehmadel ühe ja mullikatel kahe tunni jooksul loode sünnitusteedes edasi nihkunud.

Loote väljatõmbamine liiga vara ja liiga tugeva jõuga võib kahjustada emakakaela, juhul kui emakakael ei ole täielikult avanenud. Lõhkirebitud emakakaelas tekib sidekude, mille tõttu ei sulgu emakakael enam täielikult, ning seetõttu võib olla raskusi uuesti tiinestumisel, mis omakorda tähendab looma prakeerimist karjast. Sidekoestunud emakakael ei avane järgmise poegimise ajal täielikult, mis toob kaasa uue raske poegimise.

Poegimise abistamisel on väga tähtsal kohal hügieen nii ema kui loote seisukohast. Poegimine peab toimuma puhtal asemel, eelistatud on põhust allapanu. Kui kahtlustatakse probleemi poegimisel, tuleb hügieeni tagamiseks looma häbe korralikult pesta sooja vee ning seebiga ning desinfitseerida mitteärritava desinfektandi lahusega (lahja joodilahus, kaaliumpermanganaadi lahus), samuti pesta ja desinfitseerida abistaja käed. Sünnitusabi andmist hõlbustab libestusgeeli kasutamine. Kui sünnitusabi on antud mustalt (emakasse on viidud palju baktereid) ning kaua, võib loomaarst keelduda keisrilõike tegemisest, sest prognoos lehma ning loote ellujäämisele halveneb drastiliselt. Puhtalt antud sünnitusabi vähendab lehmal poegimisjärgse emakapõletiku tekke riski, seeläbi vähenevad kulutused emakapõletike raviks. Emakapõletikku põdenud loom tiinestub halvemini.

Vasikas on sündides immuunpuudulik, see tähendab, et tal puudub kaitse kõikide farmis levinud haiguste suhtes. Vastsündinud vasika immuunsüsteem ei ole võimeline kohe vajalikku kaitset moodustama, kaitse saadakse esimesest joodetavast ternest. Seetõttu on vasikate tervise seisukohalt väga tähtis saada esimene jook võimalikult kiiresti ning piisavas koguses. Kuna vasikate esimeste elunädalate haigused on sageli seotud puuduliku kaitsega (otsene seoses terne jootmisega), siis on hästi toimiva terne jootmisega võimalik tunduvalt vähendada vasikate ravimisega kaasnevaid kulusid.

Kuidas hooldada vasikat esimestel elunädalatel, sellest loe pikemalt Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli kodulehelt.