PRIA tee alguses ehmatab, ent pärast rõõmustab
7. mail viis Raplamaa keskkonnateenistus maaparandushuvilised keset Toosikõnnu maaparandusühistu objekti - korras metsatee ja kraavid ning jutt, et tulemust hakkab metsaomanik nägema varsti, kui liigniiskusest päästetud mets kasvama hakkab.
Ei tasu karta
Ühistu on seni kaks korda PRIAst toetust küsinud, kord 95 ha, kord 472 ha jaoks. Viimane neist objektidest on praegu tegemisel.
Esimese rahastusega ehitati ka 1,8 kilomeetrit teed ja teisega tuleb umbes sama pikk teelõik juurde.
"Toetus on olnud ainuvõimalik tee, et saada siinsed liigniisked metsad korda. Oma rahaga poleks seda ette võtta võimalik olnud," viitas Leo Kass suurtele summadele.
Toosikõnnu maaparandusühistus on viis liiget ja kokku 1200 ha maad, millest enamik on mets.
Kassi sõnul oli kõige keerulisem just ühistu moodustamine: "Kui oled selle kord läbi teinud, läheb edaspidi kogu aeg lihtsamaks."
Mees lisas, et paljud hirmud, mis toetuste küsimisega seotud, on põhjendamatud. Tema soovitus on, et lepitagu naabritega kokku, asutatagu ühistu ära ja hakatagu pihta.
"Võrreldes eelmise maaelu arengukava maaparandustoetusega, on nüüdne tegevusvälja laiendanud," rääkis maaparanduse ehitusjärelevalve- ja ekspertiisibüroo juhataja Genadi Vassiljev, mainides lisavõimalust ehitada veevõtukohtade teid. Tuletõrjetiikide teed on seotud sellega, kus metsad asuvad - tuleohu järgi on Eesti maakonnad jaotatud mitmesse klassi.
Juures on ka nõue, et maaparandussüsteem, mida rekonstrueerida tahetakse, peab olema kantud registrisse.
Maaparandussüsteemide register hakkab valmis saama.
Kokku on Eestis 1,3 ha kuivendatud maid, neist 0,6 mln ha põllu- ja 0,7 mln ha metsamaid. Tendents on, et põllumaa osa kahaneb ja metsamaad tuleb metsastunud põldude arvelt juurde.
Järgmine taotlusvoor
Eelmise maaelu arengukavaga sai toetust küsida integreeritud maaparanduse meetmest (meede 3.4) ning nüüd saab põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri meetmest (1.8), mille esimene taotlusvoor oli enne ja pärast aastavahetust.
Vassiljev märkis, et üllatas, kui vähe oli taotlejate hulgas metsaühistuid. Raplamaa paistab aga silma sellega, et seni on ELi maaparandustoetust küsitud metsade jaoks rohkem kui põldudele.
Järgmine võimalus toetust taotleda tuleb sügisel, aga täpne aeg pole veel teada.
Aastavahetusel kehtinud põllumajandusministri määrus, mille alusel toetusi määrati, on muutmisel.
Materjaliga mitte kokku hoida
Genadi Vassiljev loetles põhivigu, mida toetuse taotlejad PRIA ekspertide järgi on teinud: ehitustööde maksumus on märgitud mitu korda kõrgemaks ühikuhinnast, uuendustööde kavas loetleti töid, mis seotud hoopis projekteerimisega, arvestati vale toetuseprotsenti, dokumentide ettevalmistuse summaga mindi liiga ahneks ja kaks tuletõrjetiiki ei vastanud nõuetele.
Projekteerija Peeter Lond näitas pilte valmis objektidest ja tutvustas kaasaegseid materjale (nt teedel geotekstiil, kraavidel erosioonitõkke matt, torud), mida maaparandussüsteeme ehitades kasutatakse. "Põhiline ongi, et ärge ehitades koonerdage. Eriti praegu, kui on võimalik kasutada Euroopa Liidu raha," ütles Lond.
Arutelus kõneldi pikemalt kobrastest - kui kraavil kasvab võsa, on koprad kohal.
Märgiti ka, et maakondade määramine tuleohtlikeks ja vähem tuleohtlikeks on ebaloogiline.
Määrata tuleks tuleohtliku pinna järgi, mitte toimunud tulekahjude arvu järgi, nagu praegu keskkonnaministri määrusega on tehtud.
