Riik kavandab uusi meetmeid

Üks idee, mida muudatuste paketis kavandatakse, on see, et tõstetakse teenusepakkuja võimalikku kasumimäära 10 protsendini (praegu on see umbes 8%), kuid seda vaid juhul, kui ta suudab sooja müüa senisest odavamalt. Teise põhimõtte kohaselt pannakse paika ülempiir, millest madalama hinnaga sooja müües ei peagi küttefirma hindu konkurentsiametis kooskõlastama.

“Kokkuvõttes võidab sellest nii tarbija, kes maksab toasooja eest vähem, kui ka soojamüüja, kelle kasumlikkus on suurem,” ütleb erametsakeskuse arendusnõunik Indrek Jakobson.

Peale selle on lähiaastatel plaanis korraldada kaugküttepiirkondade audit, et selgitada välja, kus üldse on mõtet seda kütmisviisi kasutada ning kus oleks mõistlikum ja odavam kütta maju eraldi.

Kuidas see kõik on seotud puiduga kütmisega? Seos on vägagi olemas, sest puiduga kütmine on oluliselt odavam, kui toota sooja gaasist või põlevkiviõlist. Ehk et kui küttefirmadel on edaspidi kasulikum tegeleda odavama puidusooja tootmisega, siis tõenäoliselt paljud seda teed ka lähevad.

Odavam hind versus mugavus

Praegu on Eestis ligi 300 kaugküttefirmat ja 112 katlamaja töötab puidul. Põhjus, miks neid on nii vähe, peitub Jakobsoni sõnul selles, et puiduga kütmine on ühest küljest võrreldes gaasi või õli kasutamisega ebamugavam ning teiselt poolt nõuab alguses suuremaid investeeringuid.

Tõsi, need tasuvad end varsti ära ning ka keskkonnainvesteeringute keskus on katlamajade ümberseadistamisi toetanud.

“Puidukatlamaja pidamine nõuab kõige rohkem tööd ja praegu ei ole teised kütteliigid veel nii palju kallimad, et soojatootjal üksi oleks motivatsiooni tootmist ümber seadistada. Mugavus maksab, kuid paraku maksab selle mugavuse kinni tarbija,” ütleb Jakobson. “Kuni gaasi veel tuleb, nõuab gaasikatlamaja käigushoidmine üsna vähe tööd. Samas puitkütusel töötava katlamaja varustamine on pidev aktiivne tegevus.

Näiteks Väo või Tartu Fortumi mõõtu katlamaja varustamine puiduga tähendaks, et päevas on vaja keskmiselt 25 suurt veoautokoormatäit hakkpuitu. Need ei sõida katlamaja hoovile ühekorraga, vaid logistika peab täpselt töötama.”

Tööstus saab oma tootmisjääkidest lahti

Seda, et Eestis lõpeks puiduressurss, pole karta niipea – kui üldse kunagi, sest metsi raiutakse ainult ranges kooskõlas metsanduse arengukavaga. Katlamajades kasutatava hakkpuidu tooraineks lähevad raiejäätmed, aga palju kasutatakse ka muid puidutööstuse jäätmeid nagu näiteks saepuru. Samas on Jakobsoni sõnul aga ligi kolmandik metsaressursist ikka veel kasutamata ehk et täiesti alusetu on ka hirm, nagu oleks puiduga katlamaja varustamine kuidagi ebakindel.

“Ma olen kohanud seda arvamust, et gaasiga oleks varustamine nagu kuidagi kindlam – gaasi tuleb muudkui torust,” räägib Jakobson. “Samas pole olnud ühtegi juhust, kus mõni linn või asula oleks külma jäänud seetõttu, et pole puitmaterjali katlasse panna. Külmaks jäävad toad ikka siis, kui inimesed ei suuda sooja eest maksta.”

Jakobson kiidab metsaomanikke, kelle teadlikkus on viimase kümnendiga oluliselt tõusnud. Kui veel 20 aastat tagasi olid raiejäätmed tüütu nuhtlus, millega eriti midagi peale ei osatud hakata, siis nüüd on mõistetud, et see pole mitte probleem, vaid lisasissetulek.

Samas soovitab Jakobson olla metsaühistutel aktiivsemad, sest tugevatel ühistutel on vabu vahendeid investeerimiseks ning parim ja kindlaim juurdepääs ressursile – puidule. “Metsaühistu võiks olla kohalikule omavalitsusele kütteteemadel lähim koostööpartner ja miks mitte ei võiks ühistud tulevikus ise hakata katlamaju opereerima,” lisab Jakobson.

Puit põlevkivi asemel kahjumlik

Eesti Energia Narva elektrijaamade juht Tõnu Aas on kinnitanud, et Narva elektrijaamad on huvitatud rohelise energia tootmisest, sest see võimaldab meil vähendada CO2-heitmeid, ladestatavaid tuhakoguseid ja kasutada olemasolevaid tootmisvõimsusi keskkonnasäästlikumalt. Peale selle on ettevõte ehitanud taastuvenergia arendamiseks biokütuse etteande kompleksi.

“Valitsuse hinnangul on aga Eesti taastuvenergia tootmise eesmärgid praeguseks täidetud ning seega on elektrituruseaduse muutmise eelnõusse sisse kirjutatud, et taastuvenergia tootmise tasu hakkpuidust energia tootmiseks Balti elektrijaama 11. energiaplokis enam ette ei nähta,” nendib Aas. “Kuid toetuseta, praeguste hakkpuidu ja CO2-kvoodi hindade juures on põlevkivi asemel biomassi kasutamine kahjumlik. Äriettevõttena teeme aga seda, mis on majanduslikult mõistlik, seetõttu olid Narva elektrijaamad sunnitud lõpetama hakkpuidust taastuvenergia tootmise.

Helmes graanulitehas ja puiduhakke katlamaja

Eestis üha laieneva puidugraanulite tootja ASi Graanul Invest tütarettevõte OÜ Helme Graanul asub Graanul Investi tehase juures Valgamaal Helme vallas. Praegu töös oleva koostootmisjaama projektiga alustati 2009. aasta lõpus ja selle kogumaksumus oli 24 miljonit eurot. Jaama rajas Soome firma MW Power.

Jaama soojuslik võimsus on 15 ja elektriline võimsus 6,4 MW. Jaama ainuke soojatarbija on graanulitehas, elektrienergiast tarbib umbes kolmandiku graanulitööstus ja ülejäänu läheb Graanul Investi grupi firmade kasutusse ja vabaturule.

Seoses koostootmisjaama rajamisega tõusis Helme graanulitehase tootmismaht endiselt 110 000 tonnilt 175 000 tonnini aastas. Toormeks on võimalik kasutada madala kvaliteediga võsapuitu, küttepuitu, aga ka turvast.

Graanul Invest on Baltimaade suurim puidugraanulite ehk pelletite tootja, Euroopas kuulub ettevõte esiviisikusse.

Läti olulisi koguseid hakkpuitu meilt ei osta

Viljandimaal kavatsetakse Olustvere, Suure-Jaani ja Sürgavere põlevkiviõlil töötavad katlad üle viia hakkpuidule. Mitu ettevõtet otsivad turustuskanaleid Narva elektrijaamadele mõeldud puidu turustamiseks. Lahendusi on otsitud Lätist, aga ka Skandinaaviast.

OÜ Tark Mets omanik ja metsandusekspert Heiki Hepner on seda meelt, et Läti turg pole aga üldse parem kui Eesti turg.

Ka firma Latesto omanik Jaanus Keerberg ei näe Lätis Eesti ettevõtetele Narvas puidukasutuse ärajäämise järel mingit päästerõngast. “Läti on veelgi kehvema hinnatasemega,” hindas Keerberg. “Narva elektrijaamade lepingu katkemise tõttu kasvas kõvasti ka RMKs madalakvaliteedilise puidu laovaru.”

EUWIDi teatel lõpetas Skandinaavia suurim pelletitehas, tehnilise tootmisvõimsusega 450 000 tonni aastas, 2012. aasta lõpus töö. Põhjustena nimetab AS Biowood Norway pelletiturul olevat liigset tootmisvõimsust, madalaid hindu ja tehnilisi probleeme tehases.

Graanul Investi tütarfirma AS Pellest omandas üle-eelmise aasta suvel Eesti ühe suurema graanulitootja, Ebaveres asuva OÜ Flex Heat Eesti. Varem taanlastele kuulunud tehas kannab nüüd ärinime OÜ Ebavere Graanul. Ebaveres asuv tehas toodab aastas 110 000 tonni graanuleid.

Ebavere koostootmisjaama projektvõimsus on 25 MW, millest elektriline võimsus on 7 MW ja soojuseline võimsus 18 MW. Koostootmisjaam hakkab kütusena kasutama hakkpuitu, raiejäätmeid ja puukoort.


Taust

Energial puidukasutuses üha suurem osa

- Umbes veerand Eesti puidukasutusest läheb energia tootmiseks.

- Hinna poolest on puidust energia tootmine 25–40 protsenti odavam soojuspumpadega tootmisest.

- Eestis on 112 puitkütusel töötavat suuremat katelt koguvõimsusega 870 MW.

- Kokku on Eestis ligi 300 kaugküttekatlamaja.

Allikas: Metsaleht