Rähn aitas nugise mesitarusse
Eesti Mesinike Liidu ajalehes täpsustab liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk, et rähnidest on tarude kallale kippunud just rohelist värvi rähnid ja nugistest nägid mesinikud möödunud talvel tavapärase metsnugise asemel sageli kivinugist.
Üks tahab mesilast, teine mett
Rähnid kipuvad taruseina toksima auke, mille kaudu mesilasi söövad. Nugised närivad end tarusse sisse, kuna nemad himustavad eelkõige kärge, mett ja suira.
Aleksander Kilk ütleb, et kui nugis on tarusse pääsenud, teeb ta seal tavaliselt puhta töö ja enamasti saab mesilaspere otsa. Rähn võib käia ühe taru juures ka korduvalt mesilasi söömas ja tema segab mesilaste talvitumist eelkõige häirimisega. Võib ka juhtuda, et rähni tehtud auku hakkavad ära kasutama teised linnud, näiteks tihased, kes muidu mesilasi taru lennuava juures noolivad.
Kilgi mesilas on rähni auku kasutanud ära ka nugis, kes augu suuremaks näris ja nii kärgede kallale pääses.
“Nugised iseenesest on mesinikele vanad tuttavad tarude kahjustajad, aga rähnidega on probleeme just viimastel aastatel,” ütleb Aleksander Kilk. Rähnid eelistavad toksida plastist tarusid. Kilgi mesilas suutis rähn augu sisse taguda ka taruseina, mis oli plastist, kuid kaetud nii seest kui väljast vineeriga.
Rohelist värvi rähne on Eestis kaht liiki – hallpea-rähn ja roherähn. Kuigi mesilas käijaid on nimetatud ka roherähniks, oletab ornitoloog Riho Kinks, et tegu on siiski hallpea-rähnidega, kuna roherähnid on meil üsna haruldased. Et liikidel vahet teha, soovitab Riho Kinks vaadata eelkõige linnu lagipead – roherähnil ulatub punane laik kuklani, kuid hallpea-rähni isaslinnul on punane vaid otsmik.
Mõlema liigi põhitoit on sipelgad, kuid suure lume tõttu ei saadud ehk sipelgatele ligi, mistõttu tuli ka mesilatest toitu otsida. See võiks seletada rähnide suuremat huvi tarude vastu viimastel talvedel.
Kivinugiste sagedasemat kohtamist ei oska vist aga keegi seletada, kuna nende arvukuse ja leviku kohta pole Eestis piisavalt andmeid. Küll on märgitud keskkonnateabe keskuse 2010. aasta ülevaates, et küttimisandmed näitavad kivinugise levimist kõikidesse Mandri-Eesti osadesse ja ka Saaremaale.
Tavapärasest suuremad talvekaod
Üldisemalt hindab Aleksander Kilk möödunud talve mitut sorti kahjusid mesilates kokku tavapärasest suuremaks, kuid mitte katastroofiliselt suureks.
Teiste liikide rünnakutest on üks mesinik mesindusfoorumis kirjeldanud ka kuklaste varakevadist pealetungi, milles sai otsa kaheksa mesilasperet.
“Karu, nugis ja rähn,” loetleb Aleksander Kilk liike, kelle eest mesinikud oma tarusid peavad kaitsma. Ka kuklased, kui tarud satuvad nende liikumisteedele. Kilk lisab, et peale selle muidugi muud sipelgad ja hiired, kes aga ei hävita peret, vaid tekitavad rämpsu ja kahjustusi, millest mesinik tavaliselt jagu saab.
