Rakvere lihatööstus: Eesti peab hakkama toetama lihaveiselautade ehitamist
Teet Soormi sõnul on kätte jõudnud aeg pöörata tähelepanu veiseliha tootmistingimuste parandamisele, sest kõik jätkusuutlikud piimafarmid, seafarmid ja linnufarmid on Euroopa Liidu toetusraha juba saanud, kirjutab Saarte Hääl.
Samas on Eestis päris palju lihaloomi ja suurem osa lihaveiste pullidest müüakse Eestist välja. Lisaks on Eestis umbes 100 000 lüpsilehma, kelle ilmale toodud pullidest müüakse 95 protsenti juba mõne kuu vanuselt Eestist välja.
“Rääkisime sel teemal põllumajandusministriga ja küsimus on selles, et miks ei suuda me neile noortele pullidele pakkuda lisaväärtust Eestis, olgu nad siis lihaveiste või piimalehmade järglased,” rääkis Soorm. Tema sõnul on tekkinud olukord, kus eestlased tarbivad endiselt ka veiseliha, kuid kohaliku veiseliha puudumise tõttu on suurem osa Eestis pakutavast veiselihast imporditud. “Sööme importliha, aga miks me ei võiks Eestimaal ise kasvatada neid loomi tapaküpseks,” küsib Soorm, kelle hinnangul ühtlustub veiseliha hind Eestis varem või hiljem Euroopa Liidu omaga.
Kohaliku veisekasvatuse arendamiseks tuleb Soormi sõnul ELi uuel eelarveperioodil 2014–2020 pöörata rohkem tähelepanu lihaveise- ja pullifarmide ehitamisele.
OÜ Saaremaa Lihatööstus juhatuse esimees Kristjan Leedo ütles, et nende tööstuse ja sellega seotud veisekasvatuse jaoks oleks lihaveiselautade ehitamise toetamine kindlasti positiivne. Lihakombinaadiga seotud Saare Veisekasvatusel on kavas kasvatada lihaveiste kari esmalt 5000-pealiseks ja minna siis jõudumööda veel edasi. “Praegu me teeme seda suuresti omal jõul, mistõttu selline toetusmeede oleks meile kindlasti hea,” märkis Leedo.
