Rapsikasvatuse mõju mesindusele
Raps (Brassica napus oloifera) on nii õli- kui meetaim. Rapsi kasvatatakse nii tali- kui suvivormina.
Tali-ja suvirapsi erinevus
Talirapsi lehed on kaetud sinaka vahakirmega, mis eristab teda suvivormist. Õied on neljatised, kollased ja tipmistes kobarates. Taliraps alustab õitsemist juunikuu esimesel poolel ning taime õitsemine kestab 45 päeva, üksik õisik õitseb 38 päeva.
Taliraps hakkab õitsema peavarrest, seejärel kõrvalharude alumisest osast. Taliraps on kevadiste ja suviste meetaimede vahepealne. Meeproduktiivsus on hea - 50-120 kg/ha. Õietolm on sidrunkollane.
Mullastiku suhtes on taliraps nõudlik, vajab hästi väetatud raskeid ja niiskeid muldi.
Suvirapsi lehed on karedate karvakestega. Õied on neljatised, kollased, kobarataolistes õisikutes. Suviraps on nektarit ja õietolmu andev taim, õietolm on sidrunkollane. Suviraps õitseb juulis-augustis. Õied avanevad hommikul kell 7-8 ja sulguvad 17-18. Üks õis õitseb 2 ööpäeva. Nektari suhkrute sisaldus on 12-14%, tugeva väetamise korral mõne protsendi võrra kõrgem. Õitsemise algul on nektaris rohkem suhkruid kui lõpupoole.
Mesilastele pole suviraps kõige atraktiivsem taim, kuna neile meeldib korjata nektarit õitest, mille suhkrute sisaldus on 40-50%. Mett annab suviraps kuni 50 kg/ha. Peale selle ei meeldi mesilastele korjata nektarit ja õietolmu ühelt, vaid mitmelt erinevalt taimeliigilt.
Raps on isetolmleja, kuid mesilaste ja teiste putukate tolmeldamisel on rapsiseemnete õlisisaldus suurem ning saak valmib ühtlasemalt.
Rapsimett loetakse väheväärtuslikuks
Rapsimesi on helekollane, meeldiva lõhna ja maitsega. Maitsvam on ta vedela meena, kristalliseerunult hea mekk kaob. Kristalliseerub kiiresti, 14 soojakraadi juures on mesi tahkestunud juba 4-5 päevaga.
Kristalliseerumine toimub ka kärjekannudes. Seega pole seda mett mõtet jätta mesilastele talvesöödaks, rapsimeega kärjed tuleb tarust eemaldada augustikuu keskpaiku ning asendada kevadisest korjest kõrvalepandud 2-3 raamiga.
Tahke rapsimesi on helekollane jämedakristalliline mass, mis lahustub halvasti vees. Üldiselt loetakse rapsimett väheväärtuslikuks.
Erimeelsused mesinike ja rapsikasvatajate vahel
Kuna rapsikasvatajad ei saa vahetada põldude ja mesinikud mesila asupaika, võivad nende vahel tekkida konfliktid taimekaitsetööde tegemise ajal.
Rapsi kahjustavad tugevasti hiilamardikate liigid: naeri-hiilamardikas (Meligethes aeneus) ja sinepi-hiilamardikas (M. viridescens). Hiilamardikad on 1,5-2,7 mm pikkused sinakad või rohelised rapsi kahjurid. Seetõttu pritsitakse rapsipõlde enne õitsemist putukatõrjevahenditega.
Sageli pole mesinikud ega rapsikasvatajad teadlikud taimekaitseseadusest ja kasutatavate mürkide toimest mesilastele. See võib viia arusaamatustele mesinike ja rapsikasvatajate vahel.
Eesti taimekaitseseaduse järgi (EV seadus nr 34, 5.10.2000) tohib taimekaitsevahenditega pritsida taimi, kui tuule kiirus on alla 4 m/sek. Mürgitada ei tohi põldu inimestele lähemal kui 50 m pealttuult ja 300 m allatuult (§ 21). Seda tööd tohib teha hommikul vara enne õite avanemist ning õhtul pärast õite sulgumist, kui õhuvoolud on kõige väiksemad ja päikesekiirgus nõrgem. Pritsimise ajal ei tohi õhutemperatuur olla üle 24 kraadi (§ 22).
Taimekaitsevahenditega pritsimisest tuleb teavitada mesinikke 2 km raadiuses, andes teada töö tegemise kuupäevast ja kasutatavast vahendist 2 päeva ette (§ 26). Preparaadi nimetuse teadmine annab mesinikule võimaluse otsustada mesilaste mürgistuse vältimiseks abinõude kasutuselevõtu.
Taimi ei tohi pritsida taimekaitsevahenditega nende õitsemise ajal, välja arvatud sel juhul, kui preparaadil on seda lubav märge (§ 27).
Kuidas toimida mürgiste taimekaitsevahenditega
Taimekaitsevahenditest on mürgised nii herbitsiidid (umbrohu tõrjeks), insektitsiidid (putukate vastu) kui fungitsiidid (seenhaiguste tõrjeks). Kõiki kokku nimetatakse pestitsiidideks.
Pestitsiidid on mesilaste jaoks kas väga mürgised, mürgised, vähemürgised või ohutud. Väga mürgiste preparaatidega pritsimine tuleb lõpetada 5 päeva enne õitsemise algust, mürgiste ja vähemmürgistega ei tohi taimi pritsida õitsemise ajal.
Olenevalt kasutatavast taimekaitsevahendist, tuleb mesilased isoleerida 1-3 päevaks. Ohutute preparaatidega võib taimi pritsida ka õitsemise ajal, kuid ikkagi varahommikul või õhtul.
Mesilastele on 4-6 tunni jooksul otsekontaktil ohtlikud herbitsiidid, mis sisaldavad toimeainetena 2,4 D, glüfosaati ja MCPA. Enim kasutatav preparaat umbrohutõrjevahendina on preparaat Roundup, mis on mesilaste jaoks mürgine. Mürgised on ka putukatõrjevahendid Decis 2,5 EC, Karate, Intra-Vir, karbofoss, malasiin, Raid House & Garden jt. Nende preparaatide kasutamisel tuleb mesilased 1-3 päevaks isoleerida.
Kahjulikud on mesilastele fungitsiidid Topaas 100 ES, Ouragan, Bentaal Progress, vaskoksikloriid, raudsulfaat, kolloidväävel jt.
Kolmeks päevaks tuleb mesilased isoleerida herbitsiidide Ouraga, Agroxone 75, Basf MCPA 750, Betanaal Progress, Buteron 400 SC, Butaxone Lontreal kasutamise puhul. Insektsiididest nõuavad kolmepäevast mesilaste isoleerimist preparaadid Decis 2,5 EC, Karate 5 EC, Rovikurt, Actellic 50 EC, fungitsiididest Atemi, Bravo 50% WC, Previkur 607 SL, Topaas 100 ES, vaskoksikloriid, raudsulfaat.
Mesinikul on väga oluline teada, millist preparaati taimekaitsetöödel kasutatakse.
Mesilaste isoleerimine
Mesilaste isoleerimine üheks või kaheks päevaks ei vii veel mesilaste hukkumisele, kuid mesinik kaotab pere kohta 1,5-3 kg toodangut. Samuti nõuab see mesinikult erivarustuse muretsemist ja suurt ajakulu. Kõige kindlam on perede äravedamine 4-5 km kaugusele. Mesilaste veo puhul tuleb otsida tarudele uus asukoht, tarust eemaldada rasked ja vedela meega täidetud kärjed, muretseda sõiduk, kindlustada sõidu ajaks korralik ventilatsioon jms. Veo ajal peab auto mootor pidevalt töötama, mootori seiskamisel tungivad mesilased tarudest välja ning ärrituvad rohkem.
Sageli pole mesinikul võimalik tarusid, eriti lamavtarusid, nende asupaigast ära viia ning siis tuleb mesilasi 1-3 päeva tarus hoida. Ent ka mesilaste isoleerimine ei pruugi ära hoida perede nõrgenemist, sest nad võivad saada mürgistuse hiljem mürgise nektari ja õietolmu kaudu eelkõige haudme mürgistumise tõttu. Seega peab mesinik olema valmis rapsipõldude läheduses kahjude kandmiseks. Rapsipõlde pole võimalik eemale viia, küll on mesinikul võimalik tarusid eemale sõidutada või mitte asutada mesilat rapsipõldude lähedusse.
Kui mesilased peavad tarus olema kuni 3 ööpäeva, tuleb päevaseks ajaks lennuava sulgeda või paigutada selle ette traatvõrgust kast (mõõdud 5 x 25 x 25 cm). Kindlasti on neile vajalik ka veenõu. Isoleeritud mesilased on ärritunud, vajades ööpäevas vähemalt 1 liiter vett.
Ööpäevase tarus kinnihoidmise puhul või kui taimekaitsetöid tehakse kaugemal kui 500 m, võib lennuava sulgeda aganate või kuivade heinte hekslitega. See sunnib mesilasi kogu päeva tegelema lennuava puhastamisega. Oluline on tarude varjutamine.
Kui mesilas on tarusid vähe, võib need katta telgikujuliselt märja riidega. Riie peab olema pidevalt märg, see ei tohi ulatuda maani (takistab õhu liikumist) ega olla ka vastu taru seinu. Märg riie ja valguse vähenemine annab mesilastele vihmase ilma tunde.
Süüdlase selgitamine
Kui mesinik ei ole teinud midagi mesilaste isoleerimiseks, tuleb tal olla valmis kahjude kandmiseks. Ta ei saa neid välja nõuda rapsikasvatajatelt, kes on teinud taimekaitsetöid vastavalt EV taimekaitseseadusele - teatanud pritsimisest 2 päeva enne seda 2 km raadiuses, teinud tööd varahommikul või hilja õhtul ning taimede õitsemise eel. Hilisemate pretensioonide vältimiseks tuleks taimekaitsetööde aegadest ja kasutatavatest preparaatidest teada anda kirjalikult, veel parem - allkirja vastu. Eeldus on, et rapsikasvataja peab olema teadlik 2 km raadiuses olevatest mesilatest.
Kui rapsikasvataja eirab taimekaitseseaduses ettenähtud nõudeid, tuleb mesinikul võtta oma õiguste kaitseks kaasa vähemalt 2 tunnistajat või kohalik konstaabel. Kohapeal peab kirja panema olukorra kirjelduse, kuupäeva ja kellaaja.
2007. a esitas üks Tartumaa mesinik 40 000-kroonise nõude rapsikasvatajale, nõudes raha kohest ülekandmist. Rapsikasvataja keeldus, sest oli enda arvates teinud kõik õigesti. Selliseid rahanõudmisi saab teha ainult kohtu kaudu. Antud juhul oli mesiniku sõna rapsikasvataja sõna vastu.
Kokkuvõtteks
Rapsikasvataja ja mesinik peaksid vastastikku teineteist austama. Viljeleja peab kinni pidama taimekaitsereeglitest ning mesinik võiks rakendada oma võimalusi mesilaste kaitseks.
PhD Ilme Nõmmisto, EMÜ emeriitdotsent
Artikkel ilmus ajakirjas Maamajandus (märts 2009).
